Öine higistamine – kas ohumärk?

Liiga sage higistamine võib olla märk haigusest.

FOTO: Wavebreakmedia ltd

Magamise ajal higistamine võib olla märk tõsisematest terviseprobleemidest.

Kui märja otsaesisega ärkamine juhtub tihemini kui kord nädalas, tasuks arstiga nõu pidada, teatab abouthealth.com.

Mõnel puhul on öise higistamise näol tegemist tavalise ja mööduva nähtusega: näiteks väikestel lastel ja menopausi läbivatel naistel on see normaalne.

Toatemperatuur

Kui tuba on liiga soe ja õhutamata, pole samuti imestada, et keha ärgates higiga kaetud on. Tuba peaks olema piisavalt jahe, et teki all tunduks soe ja tekiga saaks kogu keha katta. Pigem magada õhutatud toas teki all, kui õhutamata toas ilma tekita.

Magamise ajal muutub keha temperatuur nagunii. Vastu hommikut hakkab keha jahtuma. Kuid kui närvisüsteem on une ajal liialt aktiivne ehk inimene pole enne magamist rahunenud, võib see tõsta vererõhku ja pulssi, mis paneb higistama.

Unehäired

Uneapnoe on sage higistamise põhjus, kuna inimesel tekivad hingamisraskused. Keha peab hapniku saamiseks lisatööd tegema ning see ajab naha märjaks. Iga apnoehoog võib tõsta ka stressihormooni kortisooli taset, mille eesmärk on normaalne hingamine taastada, ent samas vallandab ka higinäärmete töö.

Varase menopausi ajal võivad naised, ka öösiti, kuumahooge kogeda. Kuumahoogude tõenäosus kümnekordistub, sest naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni sisaldus veres väheneb järsult ning keha üritab sellega kohaneda. Lisaks põhjustavad kuumahood ka apnoed ehk hingamisraskusi ja norskamist.

Alkohol

Mõned inimesed higistavad pärast alkoholi joomist. Kuna alkohol lõdvestab lihaseid, võib see ülemistele hingamisteedele norskamise põhjustamisega mõju avaldada. Samuti põhjustab alkohol apnoe süvenemist.

Halvad unenäod ja ärevus võivad magamise ajal koguni paanikahooge esile kutsuda. Inimestel, kellel paanikahood esinevad, tasuks veelgi kindlamalt alkoholist eemale hoida.

Ka lastel põhjustavad õudusunenäod öist higistamist ja see on normaalne.

Muud põhjused

Üksikud higistamishood ei ole enamasti ohtlikud, kuid kui seda juhtub tihti, peaks sellest arstile rääkima. Kui higistamisega kaasneb palavik (öösiti) ja kaalukaotus, tuleks lasta tervist kontrollida. Öist higistamist põhjustavad näiteks viirusnakkused, tuberkuloos, mõned ravimid (antidepressandid, hormoonravi, insuliin), diabeet ja närvisüsteemihaigused.