Eestlased nurisevad arstiabi kättesaadavuse suhtes aina enam

Arst. Foto: SCANPIX

Statistikaameti aastaraamatus tuuakse välja, et arstiabi kättesaadavusega rahulolematute inimeste arv aina kasvab. 

Vähemalt 16-aastaste seas on eriarstiabi kättesaadavusega rahulolematute osatähtsus viimase viie aastaga kasvanud 4,7 protsendist 11,4 protsendini, vahendab Med24. Esmapilgul ei tundu need olevat näitajad, mis võiks väga suurt muret tekitada, sest valdav osa inimestest ei pruugi aasta jooksul olulist arstiabi vajadagi. Märksa kõnekam on aga nende inimeste arv, kellel oli viimase 12 kuu jooksul olnud olukordi, kus nad polnud hoolimata vajadusest eriarsti vastuvõtule pääsenud. Kui 2013. aastal oli niisuguseid inimesi 93 000, siis 2014. aastal hinnanguliselt 122 000. Ülekaalukalt nimetasid nad peamise takistusena ootejärjekordade pikkust.

Arstide ja meditsiiniasutuste voodikohtade arvu kohta möödunud aastal täielikud andmed puuduvad, kuid kui võrrelda 2013. aastat eelnenud kümne aastaga, on arstide arv olnud stabiilselt suurusjärgus pisut üle 4000 ja voodikohtade arv üle 7000. 

Arsti juures käiakse peamiselt halva tervise korral, kuid õnneks ei ole selliseid inimesi Eestis väga palju. Oma tervist halvaks või väga halvaks pidavate inimeste osatähtsus vähemalt 16-aastaste seas on püsinud viimastel aastatel stabiilselt 15 protsendi juures, eelmisel aastal oli see 15,4 protsenti.

Praegust ja oodatavat tervisega seotud elukvaliteeti võiks kajastada tervena elatavate aastate arv. See on keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta juhul, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks. 

Tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil on pärast mõningast kasvu eelmise kümnendi lõpus olnud viimastel aastatel suurusjärgus 55. 2014. aastal oli tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil 55,1.     

Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2015