:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
/nginx/o/2015/08/05/4348449t1h4a50.jpg)
Paljude riikide perearstikeskused, kus meedikutest puudus, planeerivad personali nii, et osa tuleb residentuurist ja teine osa välismaalt. Eesti seda teed läinud ei ole.
Perearstide põua leevendust oodatakse tervisekeskustelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmise aasta seisuga oli perearsti erialal 93 residenti ning tänavune sotsiaalministeeriumi koolitustellimus on 25 uut perearsti. Mitmete prognooside järgi peaks perearstide vastuvõttu juba praegu suurendama 34 residendini, kuid erinevatel põhjustel pole neid kohti varasematel aastatel täita suudetud,» kommenteeris olukorda Eesti Arstiteadusüliõpilaste seltsi president Siim Rinken.
Ta lisas, et igal aastal on ka arvestatav hulk neid ülikoolilõpetajaid, kes ei jätka Eestis residentuuris, vaid lähevad välismaale. Seega peaks tema hinnangul esmajärjekorras keskenduma oma inimeste väärtustamisele ja võimaluste loomisele. Lisaks õpib arstiteaduskonnas igal kursusel umbes 20 soome üliõpilast, kes pöörduvad pärast lõpetamist Soome tagasi.
«Selleks, et planeerida personali täitmist välismaiste arstidega, tuleb esmalt selgeks teha, kelle jaoks oleme piisavalt atraktiivsed. Perearste ei ole võimalik võtta tööle üleöö, piisava keeleoskuseta ja süsteemi tundmata, seda tuleb planeerida aastaid ette. Üheks võimaluseks on selle sidumine praeguse residentuuriprogrammiga,» lisas praegune perearsti resident Marta Velgan.
Sotsiaalministeeriumi andmetel perearstide aktiivset värbamist teistest riikidest ei tehta ega ole ka plaanis: «Kuid soovi korral võtame neid meeleldi vastu, eelduseks on Eesti tervishoiunõuetele vastav kvalifikatsioon,» selgitas ministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. Välismaalt tulnud arstitudengid saavad Eestis samuti tasuta õppida ja residentuuri läbida, olenemata päritoluriigist.
Paluste avaldab lootust, et uute tervisekeskuste ehitamine motiveerib noori rohkem perearsti elukutset valima, sest praegune takistus olevat kaasaegse keskkonna ja toetava meeskonnda puudumine.
Rinken leiab samuti, et tervisekeskuste loomine on kiiduväärt arengusuund – seda just perearstidele paremate töötingimuste loomisega nagu koostöö- ja konsulteerimisvõimalus, psühholoogi, füsioterapeudi, ämmaemanda ja paremate diagnostikavõimaluste olemasolu.
«Tervisekeskuste abil on võimalik muuta perearsti ametikoht ühest küljest atraktiivsemaks lõpetavate arstide seas, teisalt prestiižsemaks kogu ühiskonnas ning suurendada huvi perearstina töötamise vastu,» leiab Rinken ning lisab, et noortele arstidele on kõige olulisem just kindlustunne eesootava suhtes ja teiste kolleegide vahetu lähedus.