:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
/nginx/o/2015/08/06/4350175t1hff90.jpg)
Arstide migratsioon on Euroopas juba välja kujunenud praktika puuduolevate kohtade täitmiseks. Enamasti toimub ränne kultuuriliselt sarnaste riikide vahel. Milliste maade meedikud võiksid aidata Eesti perearstide põuda leevendada?
Eesti on atraktiivne vaid Venemaa ja Ukraina arstidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli peremeditsiini kliiniku professor Ruth Kalda näeb nende riikidena esialgu vaid Venemaad ja Ukrainat: « Arvan, et nii Läti kui Leedu kolleegid pigem suunduvad mujale kui Eestisse. Praegu on nii, et meil on mõningaid nimetatud maadest siia elama ja tööle tulnud arste, kes on peremeditsiini residentuuri sisse saanud ja hiljem ka tööle asunud.»
Ta lisas, et on raske öelda, kas ja millal jõutakse Eestis perearstide süstemaatilise värbamiseni välismaalt. Selline otsus ei ole ainult ülikoolide, vaid eelkõige riigi tervishoiupoliitika teha.
«Ülikooli poolt on olemas valmisolek välismaa tudengeid siia residentuuri võtta,» ütles Kalda. Siiski tuleb kõigil läbida ühesugune residentuuri konkurss, mis võib osadele soovijatele takistuseks saada. «Kuigi peremeditsiinis on kohad alatäidetud, ei tähenda see, et me saaks arste väljast lihtsalt niisama vastu võtta,» lisas ta.
Ruth Kalda nõustub palju kõneainet saanud tervisekeskuste rajamise osas, et perearste see juurde ei too: «Küll aga loob see paremad töötingimused, võimaluse tööaega ja –jaotust efektiivsemalt planeerida ning seeläbi pakutava teenuse kvaliteeti suurendada.» Kalda usub, et suuremas meeskonnas töötamine loob aluse paremini toimivaks süsteemiks ja muudab seeläbi perearsti elukutset noortele atraktiivsemaks.