/nginx/o/2015/08/06/4350551t1h8905.jpg)
Töötervishoiuarstid saavad õiguse väljastada tervisetõendeid nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta, mis tähendab, et töötajal pole enam tõendi saamiseks vaja käia mitme arsti vastuvõtul.
Tervisetõendi saamine lihtsustub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni pidid näiteks tervishoiutöötajad, õpetajad, toitlustusasutuste töötajad ja loomapidajad nakkushaiguste tervisetõendi saamiseks käima kindlasti perearsti juures.
Tervisekontrolli teevad perearst ja töötervishoiuarst sarnastel alustel ja tervisetõend väljastatakse e-tõendina. Nakkushaigusi puudutava tervisetõendi väljastamisega seotud muudatused jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.
Valitsuse poolt heaks kiidetud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, loomatauditõrje seaduse ning toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab neid, kes tegelevad nakkushaiguste diagnoosimise, ravi ja vaktsineerimisega.
Muudatusega korrastatakse asjaolusid, mis puudutavad vaktsineerimise korraldust, läbiviimise ja dokumenteerimise nõudeid, rahastamise põhimõtteid epideemia korral ning preparaatide säilitamist ja transpordi nõudeid. Muudatusega tagatakse patsientidele vaktsineerimise parem kättesaadavus, lisaks arstile ja õele saavad vaktsineerimise õiguse ämmaemandad. Arvestades seda, et esmased kavakohased vaktsineerimised tehakse vastsündinule tema esimestel elupäevadel, on praktikas ämmaemandad vaktsineerimistega paratamatult hõivatud.
Epideemia korral on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kehtestada asjakohased tegevusjuhised ja ette nähtud võimalus rahastada nakkushaiguste ennetamist, sealhulgas vaktsineerimist, Eesti Haigekassa eelarvest.
Eelnõu reguleerib ka tervishoiuteenuse osutaja ja politsei infovahetust nakkushaigust põdeva isiku ravi korraldamisel, kes on teistele ohtlik, ravist keeldunud või selle pooleli jätnud ja kelle asukoht on teadmata. Politsei abil saab selgitada välja inimese asukoha, et rakendada tema suhtes sunniviisilist ravi. Nakkusohtlik patsient, kes ei ole enda ravimisest huvitatud, ohustab teiste inimeste elu ja tervist.