Toitumisteadlane lükkab ümber Coca-Colaga seotud hirmud

Coca-Cola Foto: SCANPIX

Kõikide toitude ja jookide tarbimisel on oluline mõõdukus.

Paari nädala eest ringles meedias artikkel teemal, mis toimub inimese kehas pärast ühe purgi Coca-Cola joomist. Toitumisekspert Mai Maser väidetega ei nõustu ja tema sõnul on tegemist liialdustega. Toitumisekspert selgitab omakorda, mis tegelikult organismis peale Coca-Cola joomist toimub ning rõhutab, et  kõikide toitude ja jookide tarbimisel on võtmesõnaks mõõdukus.

Esimesed 10 minutit

Sinu kehasse jõuab 10 teelusikatäit suhkrut. See on 100% soovitatud päevasest kogusest. Teoorias peaks nii suure koguse magusa manustamisele järgnema oksendamine, kuid fosforhape varjab suhkru maitset ning ei lase joogil üles tulla.

Mai Maser: Õiges koguses suhkur ei ole kehale probleemiks. Keskmiseks lisatud suhkru koguseks päevas võiks olla kuni 8 teelusikatäit, kuid siinjuures ei ole ülitäpsus vajalik. Inimest ja tema toitumist tuleb vaadata kompleksselt, aga pikaajaline suhkruga  liialdamine ei ole tervisele hea. Oksendamist võib põhjustada harvaesinev pärilik fruktoosi talumatus, lihtsalt niisama  10 teelusikatäit suhkrut kedagi oksendama ei aja.

20 minutit

Su vere suhkrusisaldus kasvab järsult ning põhjustab insuliinipuhangu. See annab omakorda maksale käsu kogu suhkur, mida on sel hetkel palju, rasvaks muuta.

Mai Maser: Maks kontrollib pidevalt organismi energiatasakaalu ning reguleerib vajadust mööda veresuhkru ja vere aminohapete taset. Maks eemaldab seedimisjärgse liigse glükoosi verest ja salvestab glükoosi glükogeenina. Kaaluprobleemide puhul on alati küsimus pikaaegses toiduga liialdamises. Kui inimene tarbib energiat rohkem kui kulutab, siis tekib liigne rasva ladetsumine.

 40 minutit

Keha on kofeiini omastanud, pupillid laienevad ja vererõhk tõuseb. Maks reageerib sellele ning laseb vereringesse rohkem suhkrut. Ajus asuvad adenosiini retseptorid on blokeeritud, et vältida unisust.

Mai Maser: Coca-Colas sisalduva suhteliselt väikese kofeiinikoguse mõju on antud juhul selgelt ületähtsustatud. 330 ml Coca-Colat sisaldab 32 mg kofeiini.  Sama kogus (330 ml) filtrikohvi sisaldab 134 mg kofeiini. Tavaline tass ehk 250 ml filtrikohvi sisaldab 101 mg kofeiini. Kui tassitäis kohvi ei avalda olulisel määral nimetatud mõju, siis purgitäis Coca-Colat ei tee seda samuti.

45 minutit

Keha toodab rohkem dopamiini, mis simuleerib aju mõnukeskusi. Sarnane protsess toimub näiteks heroiini, kohvi või šokolaadi manustamisel.

Mai Maser: Karastusjoogi tarbimist heroiiniga võrrelda on kohatu. Süsivesikud stimuleerivad insuliini eraldumist, mis langetab teiste konkureerivate aminohapete taset ja soodustab türosiini jõudmist ajju ning viimane omakorda trüptofaani transporti. Trüptofaanist moodustub serotoniin, mis on  tuntud kui õnnehormoon, kuid avaldab ka uniseks tegevat toimet. Türosiinisisalduse tõus aga suurendab dopamiinisisaldust, mis on seotud nii erutus- kui ka pidurdusprotessidega. Jõuame taas mitmekülgsete mehhanismideni, kus süsivesikud ühelt poolt soodustavad unisust, joogile lisatud kofeiin aga hoopis ergutab.

60 minutit

Sinu soolestiku alumisse ossa  jõudnud fosforhape seob kaltsiumi, magneesiumi ja tsingi. See ühendatakse tervikuks koos suhkru ja tehislike maitseainetega, mille tagajärjel kasvab kaltsiumi hulk uriinis.

Mai Maser: Süsivesikute imendumine toimub põhiliselt peensooles ning ka kaltsium imendub peensoolest. Seega jämesooles mikroobide poolt toodetud mitmetel orgaanilistel hapetel ei ole tegelikult võimalust segada kaltsiumi imendumist.

 60+ minutit

Esile tulevad kofeiini diureetilised omadused ehk tekib vajadus tualetti minna. Urineerides lahkuvad kehast kaltsium, magneesium ja tsink, mis oleksid muidu läinud luudesse. Lisaks sellele keha dehüdreerub ehk kaotab vett.

Mai Maser: Ehkki kofeiin võib avaldada nõrka, lühiajalist diureetilist toimet inimestele, kes tavaliselt kofeiini ei tarbi, siis uuringute tulemused on näidanud, et see ei kehti inimeste kohta, kes tarbivad kofeiini regulaarselt.