/nginx/o/2010/10/19/452016t1h117c.jpg)
Läinud reedel, üleeuroopalisel rinna tervise päeval, levitati sõnumit, et liikumine ja normaalne kehakaal aitavad vähendada rinnavähiriski. Eesti spetsialistide hinnangul on tervislik eluviis küll tähtis, kuid ainult sellest haiguse ärahoidmiseks ei piisa.
«Ega rinnavähki tegelikult väga efektiivselt vältida ei saagi,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloog-kirurg Riina Kütner.
Arst osutas maailmas tehtud uuringutele, mille käigus on geneetilise eelsoodumusega naiste peal ennetavalt proovitud ravimeid ja isegi mõlema rinna eemaldamist.
Kütner tõi näiteks näitlejanna Christina Applegate’i, kes on tuntud telesarjast «Tuvikesed». Kui naisel avastati ühes rinnas vähk, lasi ta eemaldada ka teise, terve rinna, kuna ta suguvõsas on väga palju vähki olnud ja ta ei tahtnud riskida.
«Samas on uuringutega leitud, et neljal protsendil sellistest patsientidest võib ikkagi kasvaja tekkida, sest näiteks kaenlaalusesse on natuke näärmekude alles jäänud,» tõdes arst.
Stress mõjutab
Teisalt tõi Kütner ühe rinnavähki haigestumist mõjutava faktorina välja stressi. «Seda me näeme ka oma patsientide pealt, kellel on olnud hästi raskesti haiged lapsed või midagi niisugust, mille tõttu on pidev ja tugev stress.»
Kehakaalust rääkides märkis arst, et kilod muutuvad tähtsaks pärast menopausi – kui naisel tõuseb pärast menopausi kehakaal kümne kilogrammi võrra, suureneb rinnavähioht kaks korda. «Rasvast toodetakse östrogeeni ja östrogeen on see, mis soodustab rinnavähi teket,» selgitas Kütner.
Kuigi rinnavähi ärahoidmiseks praegu sada protsenti tõhusaid vahendeid pole, on selle varajases avastamises ja ravis tehtud suuri edusamme ja naiste tervenemise võimalused on paranenud.
Ravi heal tasemel
PERHi radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk rääkis, et mitmes arenenud riigis on suremus rinnavähki viimasel kümnendil vähenenud, vaatamata sellele, et rinnavähki haigestutakse varasemast sagedamini.
«See on saavutatud tänu üleriigilistele sõeluuringutele ning tänapäevaste ravivõimaluste – keemiaravi, hormoonravi, bioloogilise ravi ja kiiritusravi – kättesaadavusele,» ütles ta.
Eestiski on nii Talki kui Kütneri kinnitusel kõik moodsad ravivõimalused olemas ja haigekassa kannab hoolt ka kulude hüvitamise eest. Lisaks tehakse 50–62-aastastele naistele sõeluuringuid. Mullu osales uuringutes üle 30 000 naise. Samas jättis osa neist, keda uuringutele kutsuti, tulemata.
Põhjuseks, miks osa naisi uuringutele ei tule või viivitavad rinnast tükki leides arsti poole pöördumisega, nimetas Riina Kütner hirmu.
«Just täna (eile – toim) rääkisin naisega, kes teadis väga hästi, et tal on tihend rinnas, ta on seda mitu aastat kasvatanud ja nüüd hakkas see tal lagunema ja verd jooksma, sest tema lihtsalt kartis arsti juurde tulla. See inimlik hirm haigusest teadasaamise ees on Eesti inimeses ikka kuidagi väga sügaval sees,» nentis arst.
Kontrolli end!
• Tänavu on rinnavähi sõeluuringutesse kutsutud 1948., 1949., 1951., 1956., 1958. ja 1960. aastal sündinud naised.
• Järgmisel aastal saavad tasuta ja ilma saatekirjata rinnauuringut teha naised, kelle sünniaasta on 1950, 1953, 1954, 1955, 1957, 1959 või 1961.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)