/nginx/o/2015/08/12/4370993t1hfbf1.jpg)
Toiduga pirtsutamist uurinud psühholoogid tõdevad, et tõsisemate söömishäiretega lastel esineb sagedamini depressiooni, ärevushäireid ja tähelepanu puudlikkust.
Tõsisem probleem, millele viitab toiduga pirtsutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Duke'i ülikooli psühholoogi järeldused põhinevad 917 koolieeliku vaimse tervise uurimisel, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Lisaks intervjueeriti lapsevanemaid ja/või nende hoidjaid, et viia psühhiaatrilise hinnangu tulemused kokku laste söömisharjumuste ja tüüpilise käitumisega.
Koos kolleegidega leidis William Copeland, et toidu või selle söömisviisi ning -paiga suhtes oli sageli või alati valiv iga viies uurimises osalenud laps. Kolme protsendi puhul kaldus see aga äärmusesse, takistades neil teistega koos söömast, näiteks tuli laste jaoks valmistada eraldi toitu või keeldusid nad väljaspool kodu söömast.
Psühhiaatrilise testi tulemusi uurides märkas Copeland, et tõsisema söömishäirega lastel esines depressiooni 2,1 ja sotsiaalärevust seitse korda sagedamini kui sama vanadel lastel keskmiselt, samas kui toiduga keskmisel määral pirtsutavate laste puhul seda seost ei täheldatud.