Uuring: paleodieet on rajatud valele

Foto: SCANPIX

Väidetavalt koopainimeste söömisharjumustel põhinev paleodieet võib olla eksitav.

Paleodieeti iseloomustab suur valgu- ja väike süsivesikusisaldus, vahendab telegraph.co.uk. Kuid küttide ja korilaste aju poleks kahe miljoni aasta jooksul saanud välja areneda, kui nad poleks tärkliserikkaid süsivesikuid tarbinud ja nad oleks ainult juurvilju söönud.

Teadusajakirjas Quarterly Review of Biology avaldatud uuring tõestas, et inimesed on liha, kala, juur- ja köögiviljade ning pähklite kõrval alati söönud ka (liht)süsivesikuid, mis on soodustanud aju arengut ja vaimse võimekuse kasvu tänapäevani välja.

Teadlased lükkasid ümber väite, justkui meie esiisad poleks söönud tärkliserikkaid toiduaineid, millel tänapäevane paleodieet suuresti rajaneb.

Doktor Karen Hardy ja tema meeskond töötavad valeväidete tõestamiseks välja mahuka kaasuse, mis põhineb faktidel, et aju kasutab igapäevaselt keha energiast kuni 25 protsenti ning vere glükoosisisaldusest suisa 60 protsenti oma tööks. Glükoosi seevastu sünteesib keha just süsivesikutest – rasvadest ja valkudest on see palju keerulisem ja vähem efektiivsem. On vähetõenäoline, et energia- ja glükoosiallikateks oli süsivesikutevaene toit.

Eeltoodud numbritest veelgi suurem süsivesikuvajadus tekib raseduse ja imetamise ajal. Paleodieedi soovitatava süsivesikute koguse juures polnuks need protsessid miljonite aastate eest võimalikud.

Hardy lisab, et paleotoitumisest võib küll inspiratsiooni ammutada ja oma toitumist tervislikumaks kujundada (maiustused ja töödeldud toidud pole tõepoolest vajalikud), kuid tärkliserikkaid süsivesikuid ei tohiks oma menüüst eemaldada. Vaid liha ja juurikaid süües tekib varem või hiljem energiadefitsiit.