Merle Purre: see müütiline tervis

Merle Purre

FOTO: Erakogu

Semiootik ja vaimse tervise edendajaid koondava MTÜ Peaasjad koolitaja Merle Purre kirjutab Postimehe terviseportaalis raviviisidest, müütidest ja vaimujõu olulisusest.

Tervisemüüdid ja nende ümberlükkamine näib paljudele põnevust pakkuvat. Võib arvata, et pea iga trükipressist väljunud või ekraanihelendusest sirava väljaande lugeja on kohanud taolisi ridu: «Kolm kahjulikku müüti toitumise kohta», «Viis väärarusaama vaktsiinidest» või «Seitse suurimat tervisemüüti». Need pealkirjad kõlavad – tänu oma algriimidele – kõrvalegi kenasti, kuid vaevalt, et selles peitub tervist puudutavate uskumuste igikestev paeluvus.

Tervis on miski, mis puudutab igaüht. Ka tervena peab langetama otsuseid meeldiva olukorra säilitamiseks: kas peaksin tegema puugisüsti? Kas tuleks talvel võtta D-vitamiini? Kas juua veel üks klaasike? Kui heaoluseisundist on saanud aga tervisemure, on ravisse puutuvate valikute tegemine möödapääsmatu – kas valida küüslauk ja mesi või minna apteeki? Kas peaks helistama arstile? Aga äkki läheb ise üle?

Asjaolu, et nii mõnigi kord paranevad haigused omal käel, aitab inimeste kogemustel «tõestada» mitmete ravimeetodite toimivust. Seda, kas tõbi oleks taandunud ka ilma vanarahvatarkuse või uue imerohu abita, tagantjärele öelda ju ei saa. Ega sedagi, kas tegelikult haigus hoopis kauemaks kehasse pesitsema ei jäänud, nagu võis juhtuda ammuse raviviisi – aadrilaskmise – puhul. Seda muidugi juhul, kui usina «ravi» järel patsient üldse elavate kirja jäi. Nõnda õnnelikult ei läinud teiste seas ka Ameerika Ühendriikide esimesel presidendil George Washingtonil. Külmetuse ravimiseks lasti tal aadrit paari päeva jooksul lausa neli korda, kusjuures ainuüksi viimase verevõtuga vähendati tema keha verekogust pea liitri jagu. Tänapäeval ei pälvi ilmselt imestust fakt, et seejärel ei lasknud surm end enam kaua oodata.

Raviviiside valikul on möödapääsmatu ka uskumise roll. Selgelt kahjulikku «ravi» ei pööra kasulikuks ka kõige jäägitum usk. Ilma toimeta või toimivat meetodit teeb vaimujõud aga efektiivsemaks, aidates kaasa keha tervenemise protsessile. On korduvalt ilmnenud, et ravimi-platseebod omavad tihti positiivsemat mõju kui täielik tegevusetus. Tervisemüütide püsimine toetub suurel uskujate ja individuaalsete edukogemuste koosmõjule. Teadlikkus oma valikute suhtes ning enda keha ja vaimu kuulamine näib olevat oluline võti tervise teel, hoolimata sellest, millesse usutakse.

Millesse usun mina? Teadusesse. Teadus on see, mis loob terviku tuhandetest üksikutest kogemustest ning loob sellest järeldused. Rakendab enda kasuks töötama ka uskumise, kaasates raviviiside katsetamisse kontrollgrupid ja platseebod. Just teadus paljastas aadrilaskmise paranemist nõrgendava mõju. Justnagu võivad kasulikuks peetavad viisid osutuda sootuks kahjulikuks, võivad kindla tõestuse saada rahvameditsiini vahendid. Nii on välja selgitatud, et liht-naistepuna on kerge ja mõõduka depressiooni ravimisel pea sama efektiivne kui antidepressandid. Kuid lisaks rahvatarkuse tõestamisele uurib teadus välja selle murekohad. Näiteks muudab seesama naistepuna vaimse tervise toetamisel mitmeid aineringeid kehas, mõjutades teiste ravimite toimeid. Nii peaksid seda vältima näiteks rasestumisvastaseid tablette võtvad naised, sest naistepuna vähendab nende mõju. Ent vaadates taime nimegi, on selge, et naistepuna ja östrogeeni seost teadis vanarahvaski. Mängus olid lihtsalt teised sõnad.

Teaduse tugevused teadmise loomisel on ühtaegu ka selle kitsaskohtadeks. Tõestusteni ei jõuta üleöö, vaid hulga inimeste, aja ning raha abil. Andes teadusele need ressursid, eraldab ta terad sõkaldest ning müüdid faktidest. Aga senikaua? Tasub teritada oma kriitikameelt ning terviseteadlikkust. Panna tähele oma keha ja vaimu. Märgata uskumusi ja kogemusi meie ümber. Ning jagada neid ka kaasamõtlejatega.

Kaasamõtlejaid leiab Arvamusfestivali arutelul „Tervisemüütide tegelikkus“ 15. augustil kell 12, Terve elu alal. Arutlevad skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik, psühholoogiateadur Kenn Konstabel ja erakorralise meditsiini arst Märt Põlluveer. Arutelu juhivad Merle Purre ja Carolin Ligi.

Populaarne

Tagasi üles