Mida plaanivad suurhaiglad tervisekeskuste tulekuga?

Kolm kannatanut viidi õnnetuskohalt Tartu Ülikooli Kliinikumi. Foto: Aldo Luud

Tervisekeskuste määrus on jõustunud, mis tähendab, et nüüd võivad nii perearstid, omavalitsused kui ka haiglad raha taotlemise tingimustega tutvuda ja tegutsema hakata.

Oma plaanidest rääkisid Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Pärnu haigla portaalile Med24.

Tartu Ülikooli kliinikumi juht Urmas Siigur kinnitas, et kliinikum kavatseb kindlasti taotlusvoorus osaleda. «Meie projekti sisuks saab olema Maarjamõisa polikliiniku osaline kaasajastamine. Eesmärgiks on tagada perearstidele parema funktsionaalsusega ruumistik. Maarjamõisa polikliinik majutab ka praegu ligi paarikümmet perearsti, kes on olnud lojaalsed rentnikud juba pikki aastaid,» ütles Siigur.

Haiglate võrgustumine kahe kompetentsikeskuse põhiselt ja tervisekeskused on tema sõnul kaks eraldi projekti, kuigi teatud sünergiat võib ka siin saavutada, eeskätt maakonnahaiglate ja perearstide taristu koosarendamisel. «Tervishoiusüsteem, nii nagu ka inimene, on tervik. Siin ei saa rääkida mingist lahususe printsiibist.»

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) projektijuht Meelis Roosimägi ütles, et PERH ise ei plaani esmatasandi tervisekeskuse rajamist. «Tallinnas on olukord perearstidega suhteliselt hea, nad on olulises osas juba koondunud tervisekeskusteks. Kindlasti soovime edaspidi koostööd perearstidega parandada ja tihendada näiteks e-saatekirjade ja e-konsultatsioonide vallas,» lisas ta.

Küll aga plaanivad tervisekeskuste projektis Roosimäe sõnul osaleda nii Läänemaa kui Raplamaa haiglad. «Esialgsed arvestused on tehtud. Nüüd, kui määrus on allkirjastatud ja lõplikult on selgunud rahastamise tingimused, selgitatakse välja, kes tegelikult soovivad tervisekeskusega liituda ja mida see nõuab haiglatelt endilt.»