Tervisemüüdid: reaalsed igapäevased kaaslased

Tervisearutelu Arvamusfestivalil Foto: Inga Aalde

Teema «Tervisemüütide tegelikkus» pakkus Arvamusfestivalil palju mõtte- ja arutlusainet nii ekspertidele kui osalejatele.

Isegi möödakõndjad jäid huvitavat vestlust kuuldes seisma, kirjutab Inga Aalde Arvamusfestivali blogis.

Kuna tervis on väga tähtis elu osa, oli näha, et teema huvitab ka erinevad sihtrühmasid, kes võtsid julgelt sõna ja avaldasid oma arvamust. Selle jaoks me ju siin kõik olemegi, eks? Vestlusest võtsid osa ka eksperdid: skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik, psühholoogiateadur Kenn Konstabel, erakorralise meditsiini arst Märt Põlluveer ja erakliiniku juhataja ja peaarst Andres Lindmäe, kes arutlesid nii müütide tekkimise põhjustest, eelarvamustest kui ka lahendustest, kuidas hinnata müütide ja arvamuste tõepärasust.

Mis on üldse müüt? Kuidas ühiskonnas kõlapinna saavutanud mõte muutub müüdiks? Müüdiloome toimub tegelikult igapäevaselt. Arvamused ja uskumused kujunevad müütideks küll täiesti kontrollimatul teel, kuid ometi peame neid ikkagi suunavateks viitadeks. Müüdil on võime anda endasi ühiskonna suhtumist ja aidata mõista maailma. Kuigi müüti peetakse pigem irratsionaalseks uskumuseks, ei pruugi olla kõik müüdid tegelikult valed.

Arutelus said kõik osalejad kirjutada enda jaoks aktuaalsed müüdid paberile ja need seejärel seinale kinnitada. Tund hiljem oli tahvlist kujunenud müütide meri, kus olid esindatud näited nii töö- ja isiklikust elust kui ka mujalt. Ärkamärkimist pälvis teiste seas teema, mis käsitles vaktsineerimist. Nimelt on kujunenud müüdiks arvamus, et vaktsineerimine võib põhjustada autismi. Kuigi väga põhjalike ja korduvate uuringute kaudu on tõestatud, et nende kahe nähtuse vahel seost ei ole, leidub siiski inimesi, kes ei poolda nii enda kui ka oma laste vaktsineerimist. Antud juhul võib põhjust otsida Andrew Wakefieldi uuringus, mis tõi välja, et MMR ehk leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin on seotud autismiga. Suurt tähelepanu pälvinud uuringu hüpoteese ei ole aga oma ala ekspertid siiamaani suutnud kinnitada, ometi põhjustab uuring segadustetulva ka tänapäeval.

Ümberlükkamise kategooria alla läheb ka järgnev arutelus osaleja poolt kirja pandud näide: kuna aju vajab tööks glükoosi, peavad vaimse töö tegijad sööma palju magusat. Jällegi on tegemist müüdiga, mis pärineb justkui eelnevast sajandist ja oleks võinud ka sinna jääda. Tegelikkuses ei saa saada glükoosi ainult kommidest, vaid ka pudrust ja kartulist. Selleks, et tagada piisav päevane töövõime, tuleks hommikul pigem maitsvat ja toitvat putru süüa.

Viimane välja toodud näide käsitles ehk kõige vastuolulisemat teemat: antidepressantide mõju ja nende potentsiaalne sõltuvusttekitav toime. Seda, kas antidepressandid teevad rohkem kahju kui kasu ja milline on nende tegelik mõju, teavad ilmselt kõige paremini nende kasutajad, mitte pelgalt ravimiinfoga tutvujad. Nõnda kompleksne ravim ehk võibki tekitada müüte, kuna pole täpselt teada, milline võib antud ravimi mõju olla erinevatel indiviididel.

Kuidas aga uskuda allikaid ja teooriaid ajastul, kus igaüks peab end eksperdiks ja tahab määrata kõige efektiivsema raviplaani? Arutelu ekspertide arvamuse kohaselt on ainuke lahendus kriitilise mõtlemise arendamine. Selleks, et olla suuteline valima peavoolu või alternatiivsete ravimeetodite vahel, peab usaldama sisetunnet ja olema suuteline kõrvalt vaatama ja skeptiliselt mõtlema. Ideaalis õpetatakse meile erinevaid õppimisstiile juba koolis, kuid juhul kui on olemas soov end arendada kriitilise mõtlemise õppimise vallas, pakub head esmakogemust Carl Sagan’i teos «Deemonitest vaevatud maailm».

Edukat kriitilist meelt!