Mida võib müra tervisele teha?

Müra tekitab kõige enam häiritust. Foto: SCANPIX

Täna Tallinnas peetaval keskkonnamüra konverentsil tutvustati muu hulgas müra tervisemõjude teatmikku, milles tuuakse välja hulk mürast tuleneda võivaid erinevaid tervisehäireid.

Kõige sagedaseim keskkonnamüra mõju on häiritus, järgnevad füsioloogilised mõjud nagu mõju unele, kognitiivsetele võimetele, suhtlemisele, südame-veresoonkonna talitlusele ja kuulmisele.

Häiritus

Soome eksperdi Marja Heinonen-Guzejevi teatmiku tutvustava ettekande järgi on kõige sagedamini esinev häiritus iseenesest ebamugavustunne. «See on mitmetahuline psühholoogiline kontseptsioon, mis hõlmab müra vahetu mõju käitumuslikke aspekte, nagu häirimine ja soovitud tegevuste segamine, ja hinnangulisi aspekte, nagu «tüütus», «häirimine», «ebameeldivus ja «närvidele käimine».»

Statistika järgi on inimestele kõige häirivam õhusõidukimüra, raudteeliiklus on aga vähem häiriv kui teeliiklus.

Uni

Une puhul tekitab müra peamiselt uinumisraskusi, muutusi une astmetes või sügavuses, REM-une osakaalu vähenemist, ärkamisi, kehaliigutuste intensiivistumist magamise ajal, vererõhu tõusu, südame löögisageduse suurenemist, veresoonte ahenemist, muutusi hingamises ja südame arütmiat.

Samuti on erinevates uurimustes tõestatud, et öise müra piirkondades elavad inimesed kasutavad rohkem rahusteid või unerohutablette.

Stress ja süda

Lisaks võib müra vaadelda kui keskkondlikku stressitekitajat, mis ohustab südameveresoonkonna ning ainevahetuse tasakaalu. Epidemioloogilised uurimused on osutanud ka südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas kõrgvererõhktõve ja südameinfarkti, suuremale ohule nende inimeste seas, kes on pikka aega sunnitud kuulma valju transpordimüra.

Kuulmine

Keskkonnamürast tingitud kuulmiskahjustusi ei tule ette kuigi sageli, samas on see müraga seotud kahjudest kõige levinum pöördumatu tööalane risk. Üha suurenevaks ohuteguriks kuulmiskahjustuste tekkel peetakse müra arengumaades.

Täpsemalt saad lugeda siit.