:format(webp)/nginx/o/2015/08/24/4416211t1hbb4a.jpg)
Vabaerakondlasest riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm ütles tänasel komisjoni istungil, et ametiühingute soov taastada ajutise töövõimetuse hüvitis esimesest haiguspäevast alates, väärib kiiret elluviimist ning seda on võimalik katta tubakaaktsiisist või lahja alkoholi suurema maksustamisega.
«Kehtiv süsteem, mis jätab esimesed kolm haiguspäeva hüvitamata, soodustab haigena töötamist. Koostoimes ülipikkade ravijärjekordade ja meditsiinipersonali karjuva nappusega ohustab see tõsiselt töötavate inimeste tervist ja toob kaasa üldise töövõime languse,» teatas Haukanõmm.
Tema sõnul on suurenenud kulud võimalik katta seni madalal püsinud lahja alkoholi aktsiisi tõstmisega, kuna ligi 65 protsenti kahjulikust etanoolist juuakse Eestis ära lahjas alkoholis ning antud toodete puhul ei eksisteeri tõsiseltvõetavat salaturgu. «Vabaerakond tegi ettepaneku tõsta lahja alkoholi aktsiisimäära 2016. aastast 50 protsenti ning järgneva nelja aasta jooksul 15 protsendi võrra, mis kergitab hinda viie aasta jooksul mõõdukalt ehk ligi 35 senti. Riigile toob see ligi 112 miljonit eurot lisatulu. Kiirem aktsiisitõus järgmisel aastal võimaldab taastada haigushüvitist esimesest päevast juba lähiajal ja panustada rohkem tervishoiusüsteemi,» ütles Haukanõmm.
Ta lisas, et alkoholi liiga kerge kättesaadavus ja sellest tulenev kuritarvitamine on üks terviserikete oluline esilekutsuja. Seetõttu on tema sõnul mõistlik katta suurenenud ravikulud just pahede maksustamise abil.
Haukanõmme sõnul on kõige suurem argument alates 1-päevast ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise idee vastu on olnud, et töötajad hakkavad süsteemi pahatahtlikult ära kasutama. «Kriitikud justkui eeldavad, et eestimaalased ei soovi tegelikult tööd teha ja oleksid hea meelega pidevalt haiged. On oluline, et riik usaldab oma inimesi ja tõepoolest aitab kaasa tervisest hooliva hoiaku kujunemisele. Meil on praegu liiga palju inimesi, kes üldse ei käi arsti juures ega võta haigestumisi tõsiselt,» lausus ta.
Ametiühingute pakutav lahendus toob haigekassale umbes 30 miljoni euro suuruse täiendava kulu, kuid teisalt aitab kokku hoida haiguste akumuleerumisest tulenevaid kulusid.