/nginx/o/2015/08/26/4420257t1h3045.jpg)
Eestis on kahekümne aastaga paranenud enamik seksuaaltervise näitajatest: abortide arv on kolm korda vähenenud ja rasedused on enam planeeritud, kuid ligi viiendik naisi kannatab iga päev paarisuhtevägivalla all, leidis naistearst Made Laanpere oma Tartu ülikoolis värskelt kaitstud doktoritöös.
Laanperele kui naistearstile pakkus huvi, mis on inimeste seksuaaltervist puudutavate muutuste taga ning milline on Eesti ühiskonna ja poliitika mõju rahva seksuaaltervisele. Eile kaitstud doktoritöös käsitleb ta raseduse planeerimise kõrval põhjalikult vägivaldse partneri mõju seksuaaltervisele, analüüsides esimest korda, kuidas seksuaaltervise näitajad on seotud paarisuhtevägivallaga.
«Nägime, et naised, kes kogevad paarisuhtevägivalda, ei kasuta kontratseptsiooni või kasutavad mittetõhusaid meetodeid, kuigi nad ei taha rasedaks jääda. Nad on elu jooksul põdenud rohkem seksuaalsel teel levivaid haigusi, nende hulgas on vähem neid, kes on üldse kunagi kondoomi kasutanud ja neil on palju enam soovimatuid rasedusi,» selgitas Laanpere.
Tööst selgus, et ka kordusabortide osakaal oli vägivallaohvrite seas oluliselt suurem, kuna vägivaldses suhtes elavad naised ei ole oma seksuaalsetes ja reproduktiivsetes valikutes vabad.
Laanpere arvates on paarisuhtevägivalla puhul kõige olulisem tegur ennetuseks see, et teemast räägitakse ilma naeruvääristamata ning selle olulisust kogu ühiskonna heaolule teadvustataks ja mõistetaks. «Eriti oluline on vägivallaohvritega kokku puutuvate spetsialistide, sealhulgas meedikute koolitamine vägivalla märkamiseks ja ohvrite abistamiseks,» rõhutas Laanpere. Kuna paarisuhtevägivalla üks peamiseid algallikaid on sooline ebavõrdsus, peaksime võtma eesmärgiks, et Eesti ühiskond oleks sooliselt võrdsem, lisas ta.
Veel leidis Laanpere, et Eesti on abortide suhtes üldises plaanis teinud tubli sammu, kuna riik on panustanud kooli kohustuslikku seksuaalharidusse ning seksuaaltervise teenused ja kontratseptsioonimeetodid on hästi kättesaadavad. Muret valmistab talle aga see, et mittetõhusate rasestumisvastaste meetodite kasutamine on Eestis kõrgem mitte-eestlaste ja majanduslike raskustega inimeste seas. «Peame rohkem tähelepanu pöörama riskirühmadele,» rõhutas Laanpere.