Kolm levinud tervisemüüti, mis tekitavad asjatut paanikat

Mõned inimesed on asunud mürgitusehirmus hammastest elavhõbedaplomme välja tõmbama.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Rääkides elavhõbedast, hallitusest ja pliist kipuvad mõned inimesed liialt muretsema, kartes väiksematki kokkupuudet nende ainetega.

«Tehakse teste näiteks hallituse mürgistuste kohta või lastakse elavhõbedaplommid hammastest välja tõmmata,» rääkis Pittsburghi ülikooli meditsiinikeskuse toksikoloog Anthony Pizon, kirjutab consumerreports.org

Nn tervisehullud väidavad sageli, et nende ainetega väikselgi määral kokkupuutumine tekitab neil kroonilist väsimust, südamehaigusi ja teisi probleeme. Pizoni sõnul ei põhine need hirmud sageli teaduslikest uurimistöödest selgunud järeldustel.

Ameerika meditsiiniline toksikoloogia kolledž ja Ameerika kliinilise toksikoloogia akadeemia tõid välja kümme küsitava väärtusega uskumust, mida tervisehullud tõeseks peavad. Neist kolm kõige märkimisväärsemat:

Lasevad eemaldada hammastest elavhõbedaplomme

Tervisehullud usuvad, et elavhõbe võib kahjustada aju ja neere ning tuua kaasa ka teisi riske, seda eriti lastel. Ameerika keskkonnaamet ning toidu- ja ravimiamet on aga seisukohal, et hambaplommides kasutatud elavhõbeda kogus on nii väike, et see ei tohiks teha halba täiskasvanutele ega lastele, kes on vanemad kui kuus eluaastat.

«Tegelikult puutuvad inimesed elavhõbedaplomme eemaldades elavhõbedaga hoopis rohkem kokku, kui neid hammastesse alles jättes,» rääkis Colorado meditsiinikooli professor Jeffrey Brent. Ta lisas, et plommide eemaldamine muudab hambad nõrgemaks ning see võib põhjustada ka teisi hammastega seotud probleeme.

Consumer Reportsi hinnangul võib lasta elavhõbedaplommi eemaldada, kui see on tulnud lahti või loksub ning uue plommi puhul võib paluda näiteks keraamilist plommi, kuid praegusi elavhõbedaplomme pole mõtet niisama välja tõmmata.

Testivad kehakarvade toksiinide sisaldust

Mõned inimesed lasevad testida oma kehakarvu, et leida sealt näiteks arseeni, pliid või elavhõbedat. Seesugused testid maksavad enam kui 100 dollarit (üle 86 euro) ning need tuleb enam-jaolt omast taskust kinni maksta. Lisaks saabuvad erinevatest laboritest erisugused tulemused, mõõtmise piirnormid kipuvad olema erinevad.

Teine probleem on sellest, et kui metallimürgitus on selgeks tehtud, soovitavad mõned inimesed kelaatravi ehk organismist raskemetalle väljutavat ravi. See ravi võib olla vajalik tõsise probleemi korral, kui metallimürgitus on veres. Karvatesti ei saa pidada aga piisavalt usaldusväärseks, et tuvastada sellega metallimürgitust.

Kui arst kahtlustab metallimürgitust, tuleks teha vereproovid, soovitab Consumer Reports ning sel juhul kaaluda kelaatravi.

Ravivad hallitusest tekkinud mürgitusi

Mõned inimesed on hallituse vastu väga allergilised ning sellega kokkupuutumine võib panna nad aevastama, köhima või hakkavad nina ja silmad vesistama. Osa tervisespetsialiste on seisukohal, et hallituse läheduses tekivad keskendumishäired ning inimene väsib rutem. Hallituse mürgituse kahtluse korral soovitavad nad teha uriini- või vereproov.

Tegelikult pole aga tõendeid, et neid sümptomeid põhjustaks hallitus. Oregoni tervise- ja teadusülikooli uuringus selgus näiteks, et paljud sümptomid, mida seostatakse hallituse läheduses olemisega, on tegelikult tingitud hoopis depressioonist, suitsetamisest või põskkoopapõletikust.   

Consumer Reports tõdes, et kõige kindlam on pöörduda allergoloogi poole ja lasta tal teha vajalikud testid.

Populaarne

Tagasi üles