Müüdid piima kahjulikkuse kohta, mis ei pea paika

Piim. Foto: SCANPIX

Kuigi piim on toiduaine, millega sündides esimesena kokku puutume, on just viimastel aastatel levinud selle kohta mitmeid müüte, mis viitavad piima kahjulikkusele või soovitavad selle tarbimist tungivalt piirata.

Meedias on levinud erinevaid müüte piima kohta, mis soovitavad näiteks kaalualandajatel piima tarbimist vältida, laste piima tarbimist piirata või viitavad sellele, et sagedane piimajoomine võib põhjustada eluohtlikke haigusigi. Tõsiasi on aga see, et kõike ei maksa alati tõe pähe võtta ning tsitaadid uuringutest, millele artiklites tihti viidatakse, võivad olla kontekstist väljarebitud.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi vanemteadur Tiiu-Maie Laht lükkas eile toimunud piimatoodete teemalisel toiduliidu seminaril ümber mõningad meedia väited, mis olid ilmunud viimase aasta jooksul ning viitasid enamjaolt  piima tarbimise kahjulikkusele.

Müüt: piim on meelepärane toidukõrvane. Tegelikkus: piima võiks pigem nimetada unikaalseks tasakaalustatud toitainete seguks, on vale öelda selle kohta jook või toidukõrvane – piim on nii inimesele kui loomale siiski toit.

Müüt: inimorganism pole loodud lehmapiima seedima, piim on pigem vasika toit. Tegelikkus: «See, kui palju keegi jõuab oma toidust ära kasutada, on inimeseti väga erinev,» ütles Laht. Piimaga on inimene kokku puutunud elu algusest peale ning selles on olemas kõik vajalikud põhitoitained, et tagada rakkude elastne funktsioneerimine. Nii laps kui ka täiskasvanu vajab Lahe sõnul piimas sisalduvaid toitaineid ning need ei hakka kedagi haigeks tegema ega organismi protsesse takistama.

Müüt: kui laps joob rohkem kui kaks klaasi piima päevas, võib see soodustada rauapuuduse teket organismis. Tegelikkus: «Võimalus rauda  organismi tarbeks kasutada ei sõltu niivõrd sellest, mida ja kui palju me sööme,» ütles Laht. Näiteks liha või kala koostises oleva bioloogiliselt seotud raua omastab organism vastavalt sellele, kas tal on seda parasjagu vaja või mitte, sama toimub ka piima joomisel. Raua väljaviimine organismist seostub Lahe sõnul pigem verekaotusega, sel puhul peab püüdma seda toidust juurde saada. Bioloogiliselt toidus seotud raua manustamine mõjub hästi ning piima joomine ei mõjuta seda negatiivsel moel.

Müüt: suures koguses piima tarvitamine võib põhjustada munasarja- ja eesnäärmevähki ning südame- ja veresoonkonnahaigusi. Tegelikkus: «Kõikide toitainete üle mõistuse suures koguses tarvitamine mõjub inimesele halvasti. Mis puudutab vähivorme, siis rakkude kasvu kontrolli alt väljaminek ja seostamine konkreetse toiduainega on keeruline - ei usu, et üheski tõsiseltvõetavas teadusartiklis seda on põhjendatud,» sõnas Laht.

Müüt: organismile sobimatu toit soodustab kaalutõusu, sealjuures viidatakse sellele, et hinnanguliselt 25 protsenti Eesti elanikkonnast on tegelikult laktoositalumatud. Tegelikkus: kui inimesel on piimasuhkruga probleeme, ei suuda ta toidust vajalikul hulgal energiat omastada. «Need, kel on tõesti laktoositalumatus, muutuvad üsna kähku haiglaslikult kõhnaks, mitte ei võta juurde,» ütles Laht. Õiged on tema sõnul aga soovitused, et osa laktoosi on juba lõhustatud näiteks hapupiimas, jogurtis, juustus ja kohupiimas. Laht soovitab seedeprobleemide korral juua hapupiima, sest seal on bakterid meie eest juba suure töö ära teinud ning lihtsustavad seedeprotsessi.