Psüühikahäirega noor vajab tähelepanu juba varakult

FOTO: SCANPIX

Täna avati Tallinna Lastehaigla juures laste vaimse tervise keskuse hoone, kus hakatakse osutama psühhiaatrilisi teenuseid lastele ja noorukitele ning millega loodetakse parandada nende kättesaadavust.

Kuna psüühikahäireid on Tallinna Lastehaigla juhatuse esimehe doktor Katrin Lutsu sõnul hakatud ajaga endale rohkem teadvustama ning abi otsima, oli seesuguse keskuse loomine hädavajalik. «Meie poole pöördub juba varases eas depressiivseid patsiente, ärevushäiretega lapsi jm, sest ühiskonna arenedes on sellised häired hakanud süvenema,» ütles Luts.

Rohkem on patsiente, kes puutuvad kokku kooli- või koduvägivallaga, sõltuvus- ja söömishäiretega. Keskuse statsionaarne osakond on spetsialiseeritud lastepsühhiaatriale vanuses 0-10 eluaastat, söömishäired on jällegi enamasti varateismeliste, nende hulgas enim tüdrukute probleem. Söömishäirete näol on Lutsu arvates tegu väga raske ja ulatuslikult levinud valdkonnaga, mida ühiskond ei pruugi esmapilgul nähagi, kuid tegelikult on abivajajaid väga palju.

Sõltuvushäired, samuti nagu depressioon ja ärevushäireid on Lutsu sõnul aastakümnetega hakanud kimbutama aina nooremaid lapsi. «Sõltuvushäired laste puhul ei pruugi kohe ise välja tulla – ei ole nii, et terve psüühikaga laps hakkab alholi tarvitama, siin puhul on ikkagi tegu rangelt kombineeritud käitumishäirega,» ütles Luts.

Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinbergi arvates on aga lapsi kimbutavad mured jäänud aastate möödudes üsna sarnaseks, ent abiandmine on läinud järjest paremaks. «Meil on kogu aeg olnud probleemseid lapsi, aga mitte alati pole olnud nii palju võimalusi neid aidata,» ütles Kleinberg.

Probleeme võib Kleinbergi sõnul silmata juba imikueas, need avalduvad beebide esmases käitumises. Kui imiku aktiivsusaste ja emaga suhtlemine paistab loid, võib olla põhjust muretsemiseks. Vaimse tervise keskuse väikelastest patsientidel esineb Kleinbergi sõnul enim arenguhäireid, päris palju tegeldakse ka autismiga. Keskusse on oodatud lapsed juba imikueast peale ning väikelastega emadele on nüüdseks loodud mugavamad tingimused.

«Juba eel- ning põhikooliealiste laste hulgas on väga palju tähelepanuhäirega lapsi. Teismeliste puhul paistavad silma söömishäired, väga suur osa on depressiivsed ja ärevushäiretega,» sõnas Kleinberg. Skisofreenia ja bipolaarse häirega patsiente on teismeliste hulgas vähem, kuid väga tihti avalduvadki nende esimesed märgid teismeliseeas. Suure osa patsientidest moodustavad ka sõltuvushäiretega noored, osad needki, kes on püüdnud endalt elu võtta. Veel vajavad vaimse tervise keskuse abi lapsed, kes püüavad toime tulla koolistressi  või –kiusamisega või kelle vanemad on lahutanud ning kes peavad hakkama saama pingelises kodus.

«Meil on oma visioonid – lapsed ainult ei istu ega kuula loenguid, vaid neist püütakse aru saada, miks nad on nõnda käituma hakanud ning kuidas spetsialist oma töös neid paremini aidata saaks,» ütles Kleinberg.  Tema sõnul on oluline silmas pidada, et laps suudaks tavapärast elu edasi elada ja kooli minna, lisaks ei tohi tal tekkida tunnet, et ta tahetakse lihtsalt tee pealt eest saada. «Mulle endale meeldib meie väljasõidumeeskond, kes käib kodudes nende noorukite juures, kes on end muust maailmast ära isoleerinud ega käi kooliski. Nad on enamasti depressiivsed ning neid on vaja kuidagi tuua taas abi juurde,» lisas Kleinberg.

Kleinberg rõhutas, et uues majas tegutsedes on vajalik saavutada stabiilsus, rütm, avatus ja teha edaspidi kõvasti tööd. «Me peame lihvima meeskonnavaimu ning olema avatud inimestele, et nad julgeksid meie poole pöörduda ja olema oma töös võimalikult paindlikud,» ütles Kleinberg.

Tagasi üles