Hüdroloogid: Eesti pole kõrge veestressiga riik

Veekogu Viljandimaal

FOTO: Marko Saarm

Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) hiljuti ilmunud 167 riigi veevarude seisukorda ja tulevikku hinnanud analüüsi kohaselt moodustab tarbitava vee hulk Eestis saadaval olevast vee hulgast üha suurema osa, seades aastaks 2040 ohtu veevarude kasutamise jätkusuutlikkuse.

Eesti teadlased peavad prognoosi absurdseks, kirjutades järeldused autorite liigsete lihtsustuste arvele: aastal 2010 paigutus Eesti WRI analüüsi kohaselt madala või keskmise veestressiga riikide sekka, aastaks 2040 ennustab aga töö, et riigi veestress on kõrge või isegi äärmiselt kõrge, vahendas ERRi teadusportaal.

Ammutatava vee hulk moodustab saadaval olevast vee hulgast pea 80 protsenti, kuigi analüüsi kohaselt on veevarud tulevikus suurema löögi all ka teistes Läänemere ääres asuvates riikides, pole neist üheski olukorra muutus sedavõrd drastiline.

Eesti geoloog ja Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura nendib, et põhjus peitub tõenäoliselt WRI-poolsetes puudujääkides: «Koostada ülemaailmsed algoritmid, mis riigispetsiifiliselt arvestavad kohalikku hüdrogeoloogiat, põhjavee seisundit ning põhjavee toitumist sademetest, samuti tarbimist, on minu hinnangul ühele instituudile võimatu ja ülejõu käiv ülesanne,» märkis ta ning kahtlustab, et kasutatud lähteandmete kvaliteet oli äärmiselt ebaühtlane, millest tulenevad «hiigelsuured ebaloogilised erisused».