Ligi kolmandik 11 000st patsiendist, kellel diagnoositi Californias aastatel 1994–2001 epiteliaalne munasarjavähk, olid elus veel kümme aastat pärast diagnoosi saamist, nähtub tänavusest ajakirja Journal of Obstetrics and Gynecology avaldatud uuringust.
See California vähiregistri andmete analüüsi põhjal tehtud järeldus peaks andma munasarjavähi diagnoosiga naistele pisut lootust, et nende prognoosid ei pruugi sugugi kohutavad olla, vahendab Med24.
«Selle diagnoosi saanud naine ei peaks mõtlema, et tema suhtes on langetatud vahetu surmaotsus,» sõnas uuringu juhtivautor, rahvatervise doktorikraadiga Rosemary D. Cress Sacramentos asuvast California Ülikooli Davise meditsiinikeskusest. «See ei kahanda diagnoosi tõsidust, kuna meie uurimuse kohaselt elas vaid 30 protsenti naistest kümme aastat või enam, kuid 70 protsenti neist ei elanud nii kaua. Samas see rõhutab, kui oluline on minna spetsialisti juurde ja saada head ravi.»
Dr Cress ja tema meeskond analüüsisid 11 541 naise andmeid, kellel diagnoositi ajavahemikus 1994–2001 epiteliaalne ehk kõige levinum munasarjavähk.
Umbes üks neljandik naistest olid nooremad kui 50-aastased. Enamik naisi olid valged mitte-Ladina-Ameerika päritolu, kuid kohortuuringus osales ka Ladina-Ameerika, Aasia, Vaikse ookeani saarte ning mustanahalisi mitte-Ladina-Ameerika päritolu naisi.
Enamik patsiente sai ravi suuremates haiglates ja neist 97 protsenti elas linnakeskkonnas. Vaid umbes viiendikul naistest avastati haigus siis, kui see oli esimeses staadiumis, 67 protsendil naistest oli haigus avastamise hetkel kolmandas või neljandas staadiumis.