/nginx/o/2015/09/02/4444529t1h5305.jpg)
Eestis on viljatu üks paar kümnest ja aastas sünnib siin kehavälise viljastamise teel üle 600 lapse.
Eestis arendatud biosensor võib tõhustada kunstlikku viljastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi see on kõige sagedamini kasutatud lastetusravi meetod, lõppeb lapse sünniga vaid iga neljas või viies ravitsükkel, teatas ERRi teadusportaal. Tartu ülikooli teadur Olga Mazina usub, et on leidnud võimaluse, kuidas seda parandada.
Sajast siirdatud embrüost kinnitub emakale vaid 35 ning see on peamine põhjus, miks kehaväline viljastamine tihti ebaõnnestub: «kui pudelikaelaks on embrüo kinnitumine emakaseinale, peame küsima, miks ta ei kinnitu,» ütles Mazina, “kuna teadus ei oska sellele täna vastata, tuli meil välja mõelda meetod, kuidas leida katseklaasis viljastatud embrüote seast üles vingeim kinnituja.»
Selleks võib sobida elusates rakkudes bioloogiliselt aktiivsete molekulide iseloomustamise katsesüsteem, mille Mazina oma hiljuti kaitstud doktoritöös koos Tartu ülikooli professorite Ago Rinkeni ja Andres Salumetsaga välja arendas.