Traagiliste tagajärgedega haigus jõudis taas Euroopasse

Arengumaades on õnnestunud lastehalvatusse haigestumine tänu vaktsineerimisele kontrolli alla saada. Foto: AFP/SCANPIX

Pärast viieaastast pausi on Euroopas taas diagnoositud kaks raskekujulist lastehalvatuse juhtu ning arvestades asjaolu, et paljud lapsed on vaktsineerimata, on tõenäosus selle edasiseks levikuks suur.

Haigusjuhtumid on fikseeritud 30. juunil ja 7. juuli Taga-Karpaatia oblastis, millel on ühispiir Rumeenia, Ungari, Slovakkia ja Poolaga, teatab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Üks lastest on nelja-aastane ja teine kümnekuune. Hetkel arutavad tervishoiuametnikud, kuidas puhangut piirata. Vastavalt WHO standarditele on vaja kaks nädalat pärast haiguse kinnitamist viia läbi suukaudne vaktsineerimine. Antud juhul tuleb vaktsineerida kaks miljonit alla viieaastast last.

Seda lastehalvatuse viirust esineb harva, kuid see võib ilmneda piirkondades, kus osa sihtgrupist on vaktsineerimata. Arvestades seda, kui palju lapsi on Ukrainas vaktsineerimata ja puudulikku piirkondlikku  järelevalvet, loetakse tõenäosust haiguse levimiseks kõrgeks. Praegu peab WHO võimalust haiguse levikuks naaberriikidesse Poolasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse madalaks. Viimati registreeriti lastehalvatuse puhang Euroopas viis aastat tagasi.

WHO soovitab reisijatel vaktsineerida end lastehalvatuse vastu, kui minnakse piirkonda, kus seda esineb. Nende piirkondade residendid(viibimine on pikem kui neli nädalat) peaksid saama täiendava annuse suukaudse poliomüeliidi vaktsiini (OPV) või inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiini (IPV).

Kaks aastat tagasi hoiatas Eesti terviseamet lastehalvatuse eest, kuna selle aasta oktoobris  algas lastehalvatustõve ehk poliomüeliidi puhang Süürias, kus on 26. novembri seisuga avastatud 17 haigelt metsiku poliomüeliidi viiruse 1. tüüp.

Süüria lastehalvatustõve puhangu põhjuseks on laste ja noorukite puudulik vaktsineerimine kodusõja tingimustes ja seetõttu suure immuunsuseta kontingendi kujunemine elanikkonna seas.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangu alusel võivad Süüriast pärit varjupaigataotlejad, sõjapõgenikud ja illegaalsed immigrandid tuua lastehalvatustõve viirused ka Euroopa Liidu maadesse.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab poliomüeliidiviiruste leviku vältimiseks riigis vaktsineerida vähemalt 95 protsenti lastest. Eestis oli 2012. aastal kahe aasta vanustest lastest vaktsineeritud lastehalvatustõve vastu 94,6 protsenti. Vähem kui 95 protsenti lastest oli vaktsineeritud Tallinnas, Harjumaal, Pärnumaal, Hiiumaal ja Valgamaal. 2–14. aasta vanustest lastest oli lastehalvatustõve vastu vaktsineerimata 4152 last ehk 2,4 protsenti. Seega on Eestis olemas üsna suur lastehalvatustõve vastase kaitseta laste rühm ja kui nende sekka satub poliomüeliidiviirus, võib meilgi vallanduda poliomüeliidipuhang.

Lastehalvatustõbi on väga ohtlik nakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab raskekujulisi jäsemete halvatusi ning 5–10 protsendil  juhtudest lõpeb haigus surmaga hingamislihaste halvatuse tõttu. Poliomüeliidiviirused levivad toidu ja joogiveega ning haige levitab neid roojaga. Nakatuda võivad kõigis vanuses immuunkaitseta inimesed.

Tasub teada

Lastehalvatust põevad peamiselt kuni viieaastased lapsed.

Üks 200 haigestunust saab halvatuse ja nende seast viis kuni kümme protsenti surevad, kui haigus nende hingamislihased halvab.

Kui 1988 oli maailmas 350 000 lastehalvatusjuhtu, siis 2013 oli neid 416 ehk langus on olnud 99 protsenti. See on saavutatud tänu vaktsineerimisele.

Kui 1988 esines lastehalvatust 125 riigis, siis 2014 diagnoositi seda vaid Afganistanis, Nigeerias ja Pakistanis.

Allikas WHO.