/nginx/o/2015/09/03/4447883t1h33df.jpg)
Praegu on Eestis täitma tuhatkond õe ametikohta – õdede liidu ja tervishoiukõrgkoolide sõnul aitaks olukorra lahendamisele kaasa õdedele lisatasu maksmine praktikantide juhendamisel.
Õdede liit: kui riik õdede puudusele lahendust ei leia, jäävad patsiendid tulevikus abita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haiglakohtade arv võimaldab praktikale saata senisest rohkem õendusüliõpilasi, kitsaskohaks on aga juhendajate puudus, kuna kogenud juhendamisõigusega õed on üle koormatud ega jõua oma ülesannete kõrvalt praktikante juhendada,» ütles Tallinna tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Õdede Liit ja tervishoiukõrgkoolid on pöördunud nii sotsiaalministeeriumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi poole taotlusega leida võimalusi maksta juhendamise eest õdedele tasu, kuid lahendust pole seni leitud.
«On tekkinud surnud ring: õdede puudus takistab uute õdede koolitamist. Juhendamise tasustamine on esimene samm praktikaprobleemi lahendamisel, see motiveerib praegu ülekoormatud õdesid pingutama ning võimaldab igal aastal vastu võtta rohkem õendusüliõpilasi, mis leevendaks kroonilist õdede puudust Eestis,» ütles õdede liidu president Ester Öpik, kes kuulub ka mõlema kõrgkooli nõukogusse.
«Tartu ülikooli kliinikum, kus igal aastal teeb praktikat 600 õendusüliõpilast, on teatanud, et soovib alates 1. septembrist koolidelt praktika juhendamise eest saada senise 32 sendi eest tunnis ühe euro. Pea kolmekordne tõus tähendab, et praeguse eelarve juures saab kliinikum järgmisel aastal praktikale võtta kolm korda vähem Tartu tervishoiu kõrgkooli üliõpilasi, seades ohtu nende kooli lõpetamise,» ütles Ester Öpik.
Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid annavad praktikaprobleemide lahendamiseks juhendajatele täiendõpet, samuti otsivad kõrgkoolid alternatiivseid võimalusi praktilise õppe läbi viimiseks, sealhulgas simulatsioonikeskuse loomiseks, kus üliõpilased saaksid harjutada praktilisi õendustegevusi.
Praktika haiglates on lahutamatu õendusõppe osa, moodustades pea poole õendusõppe mahust. Iga aastaga õdede puudus süveneb, õdede töökoormus kasvab ning vabatahtlikkuse alusel õendusüliõpilaste juhendamist ei ole enam võimalik korraldada.
Selle aasta suvel pürgis tervishoiukõrgkoolides õenduse erialale enam kui 1350 kandidaati, neist vastu võtta said koolid 253. Tervishoiukõrgkoolid on väljendanud valmisolekut vastuvõttu suurendada. Praegu on Eestis täitmata tuhatkond õe ametikohta, Euroopa Liidu riikide ja kvaliteedinõuetega võrreldes on õdesid puudu 4000.