/nginx/o/2015/09/09/4468459t1h33e6.jpg)
Tallinna tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogia õppekava tudengite algatusel käivitatud ettevõte Likemed OÜ on võtnud eesmärgiks parandada patsiendi ja tervishoiusüsteemi vahelist kommunikatsiooni.
Idufirma aitab uurida patsientide rahulolu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks töötati välja spetsiaalne veebirakendus, mille sihtgrupp on perearstikeskused, haiglad, hambakliinikud ja muud tervishoiuasutused.
Arsti töö ei ole küsitlust koostada
«Tervishoiuasutustes koguneb igapäevaselt suurel hulgal andmeid, kuid ajapuuduse tõttu jääb oluline osa olemasolevast infost – patsiendi hinnang – kogumata ja kasutamata. Oleme teada saanud, et patsiendi arvamust ja hinnangut peetakse väga vajalikuks, aga selle info kogumine on meditsiinipersonalile lisategevus,» ütles Likemedi analüütik Mariliis Kampus. «Nemad on oma eriala spetsialistid ega peaks end muuga koormama, seepärast olemegi võtnud hinnangute kogumise ja analüüsimise enda ülesandek,s» lisas Kampus.
Tihtipeale aimavad juhid organisatsioonis muudatuste vajadust, aga puudu on kinnitavast tõendusmaterjalist, et muutusi ellu viima hakata. Siin tuleb kasuks patsiendi vaade ja ettepanekud.
Patsiendi hinnangu kogumisel on tähtis kogu raviteekond probleemist lahenduseni ning terviklik kogemus. Emotsionaalse kriitikanoolega anonüümsel veebilehel on kliiniku juhtidel harva midagi peale hakata. Kampuse hinnangul on patsiendi arvamus tähtis, oluline on aga selle sisuline mõistmine ja parandusettepanekuteks vormimine.
«Tähtis on leida kliiniku töös üles need võtmekohad, kus on oluline ka patsiendi kogemus. Kui need arvamuste killud ühildada muu kvaliteediinfoga, saab vajalikku tõendusmaterjali tööprotsesside täiendamiseks,» toob Kampus välja tagasiside kogumise olulisuse.
Võimalus olla hinnangutes õiglane
Sageli kardetakse, et rahuloluküsitluse vastusteks saab ainult negatiivse fooniga tagasisidet. Kindlasti on patsiendi jaoks just ebameeldiv kogemus see, mis mõjutab tugevamalt ja paneb arvamust välja ütlema. Seda eriti tervishoius, kus mured puudutavad inimesi niivõrd lähedalt.
«Meie kogemus näitab, et suur osa patsientidest märgib süsteemselt kogutud tagasisides mõistvalt, et pikas ootamises ei ole süüdi arst, vaid see sõltub kogu raviasutuse ja tervishoiusüsteemi korraldusest. Tihti pakutakse lahendusvariante, mida on lihtne rakendada, kasvõi paremaks info kommunikeerimiseks,» toob Kampus välja näite.
Kohati vastandub see lähenemine internetipõhistele avalikele kommentaariumitele ning annab patsiendikommunikatsiooni juhtimise hoovad ja kasutamise võimaluse tagasi meditsiinipersonali kätte. Tagasisidet peab Kampuse sõnul koguma süsteemselt ja struktureeritult, mis aitab leida ideid rahulolu tõstmiseks ja vaatab tervishoiuasutust kui terviklikku tervishoiuorganisatsiooni – inimeste kogumit, kes teevad oma tööd hingega.