TAI: iga 15 sigaretiga tekib geenides viga, mis võib viia vähini

Uute pakenditega loodetakse vähendada igapäevasuitsetajate arvu.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Tervise Arengu Instituudi (TAI) sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tagajärgi, kuigi uuringuga on leitud, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon, mis võib viia vähi tekkeni.

«Oluline on teadvustada, et tubakas on igasuguses koguses kahjulik ning iga suitsetatud sigaret avaldab mõju,» rääkis TAI tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm.

Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähkitekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida juhuslikult rakkude tavapärasel arengul või on põhjustatud välistest teguritest, näiteks sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning tõstab vähiriski oluliselt.

Tubakatarvitamine on maailma terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. See mõjutab kogu organismi ning suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski. Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoode nuusk- ja huuletubaka tarvitamine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukirurg Tanel Laisaare sõnul näitavad teadusuuringud, et suitsetamisest loobumiseks ei ole kunagi liiga hilja. «Loobuda tasub ka siis, kui oled selle tagajärjel juba saanud mõne tõsise haiguse - tubakast loobumisel on suurem šanss sellest paraneda,» lisas Laisaar. Tubakast loobumisel väheneb oluliselt risk haigestuda kasvajatesse, samuti südame-veresoonkonna- või hingamisteede haigustesse ning seda isegi siis, kui loobuda pärast aastakümneid kestnud suitsetamist. Organismis hakkavad positiivsed muutused toimuma kohe pärast tubakast loobumist.

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades. Nõustamiskabinettide kontaktid leiab veebilehelt tubakainfo.ee. Samas on ka mitmed juhised ja abivahendid suitsetamisest loobumise toetamiseks, näiteks saab arvutada sigarettidele kuluva summa või testida nikotiinisõltuvuse tugevust. 

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast: mehi 31 protsenti ja naisi ligi 16 protsenti. Juhusuitsetajaid on seitse protsenti. Seega suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste seas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistest riikidest. Siiski on näha kiiremat muutust viimase kahe aasta jooksul, kui igapäevasuitsetajate arv vähenes nelja protsendi võrra ja seda peaaegu kõikides vanusegruppides.

Populaarne

Tagasi üles