Erivajadustega laste vanemate kulutused on ettearvamatud

Erivajadustega laste jaoks on oluline mänguline õpe, mis toetaks nende vaimset ja füüsilist arengut. Vasakult: Ester Öpik, Birgit Nicolau Costa ja Kärt Mere. Foto: Albert Truuväärt

Tänavu koolitati Tallinna tervishoiu kõrgkoolis esimesed erivajadustega laste hooldajad, kuid vanemate kulutused nende teenustele sõltuvad omavalitsustest.

«Praegu on puudu mündi teine külg ehk poliitiline tahe erivajadustega laste probleeme lahendada,» ütles Nõmmel asuva lastehoiu juhataja Kärt Mere. 2003. aastast tegutsev Nõmme lastekaitseliidu päevahoid võtab vastu kergema ja raskema erivajadusega lapsi ning kuutasu ühe koha eest võib ulatuda 350 euroni.

«Mõned omavalitsused nagu Saue ja Saku katavad puuetega lastega seotud kulud sajaprotsendiliselt,» lausus Mere. «Aga Tallinn ja paljud väikesed omavalitsused, seda ei tee.»

Mere on erivajadustega lastega töötanud üle kümne aasta ning juhib ka Eesti vaesusevastast võrgustikku. Tema sõnul ei ole riigi adekvaatset suhtumist senini näha.

«Paljud probleemid on omavahel seotud: riik ei investeeri erivajadustega lastesse, kelle perede vaesusrisk on niigi suur. Omavalitsuste töötajatel on vajaka adekvaatsest suhtumisest, nad ei soovi probleemi näha ning see viibki paljude perede vaesumise ja tõrjutuseni, millest edasi saavad nende sotsiaalsed raskused ainult hullemaks minna.»

Nõmme päevahoius käib aasta ringi 30 last vanuses 1,5 kuni seitse aastat, suvepuhkuste ajal veidi vähem. Ühe rühma maksimaalne suurus on kümme last, kellega tegeleb korraga kuni kolm hooldajat. Hoid järgib alushariduse õppekava täpselt nagu tavalasteaiad.

«Meie päevakodust on lapsed läinud edasi õppima nii Prantsuse lütseumisse kui ka Vanalinna hariduskolleegiumisse, selles mõttes oleme täiesti konkurentsivõimelised,» sõnas Mere.

Ühes rühmas õpivad koos väga erinevate vajadustega lapsed: on neid, kellel on diabeet, kõnehäired, vaimne mahajäämus, Downi sündroom, väljaarenemata jäsemete töö, lihaste atroofia. Viimane tähendab lihaste kõhetumist ja kaalu vähenemist, mistõttu on nende funktsioon häiritud nagu halvatuse puhul.

Kõigi erivajaduste raviks on Nõmme lastehoius välja töötatud mänguline õpe. Näiteks atroofia puhul mängitakse «laevahukku», kus lapsel tuleb lihaste tööd stimuleeriva spetsiaalse vahendiga nukke siniselt tekilt «päästa». Peaaegu iga mänguasja käsitletakse nii õppevahendi kui ka sillana laste ja hoidjate vahel. Üksteisega lastel probleeme ega võõrastamist pole, igapäevane kokkupuude on neist sõbrad teinud.

Sealsete laste uusim sõber on aga tulevane teraapiakoer Lester – Ungari vizsla, lühikarvaline linnukoer, kelle tõug on tuntud suure seltskondlikkuse poolest. Kutsikat õpetab perenaine, kes on samuti Nõmme lastekaitseliidu liige.

Postimehe külaskäigu ajal tundus koer selleks ametiks justkui loodud – lastele valmistas koer suurt rõõmu ning loom nautis lõputut tähelepanu.

«Kontakt loomaga on väga oluline,» kommenteeris Mere, «koer on see, kes alati ootab ja on rõõmus, ei lähe kunagi kärsituks ega pahanda. Näiteks on ta õppinud juba sedagi, et väiksemate laste poole läheb ta roomates, mitte joostes. Tulevikus on Lester kindlasti hea lugemiskoer, lapsed saavad talle ette lugeda nii pikalt kui vaja – täiskasvanu läheb kärsituks, aga koer mitte.»

Igal suvel koguneb liit ühes praeguste laste ja vilistlastega Märjamaale suvelaagrisse. «Meie vanim vilistlane on praegu 15-aastane ning korra aastas kohtume nendega ikka,» oli Mere rõõmus. Endistel kasvandikel läheb hästi.

Aastast aastasse valmistab hoiupersonalile laste kõrval suurt heameelt nende vanemate elurõõmu taastumine. «Alguses pelgavad vanemad väga oma lapsi siia tuua ja on sõna otseses mõttes murest murtud ning kurnatud,» jagas Mere oma kogemusi. «Kui nad saavad ajapikku taas tööle naasta ja oma erivajadusega lapse kas või päevaseks ajaks siia tuua, on see tohutu kergendus. Selline laps vajab ööpäevaringset tähelepanu, mis tähendaks ilma hoiuvõimaluseta vanemale oma isiklikust elust täielikult loobumist.»

Nõmme lastehoiu töötajad on kogemused omandanud praktika käigus, neil on klassikaline õpetaja või lastepedagoogi haridus nagu ülejäänud lasteasutustes. «Ent siin töötav inimene saab olla vaid väga suure empaatiavõimega,» nentis Mere, «sellist kutsesobivust ei ole igaühel.»

Praegu on Eestis vajaka koolitatud tugivõrgustikust, seda nii omavalitsuste kui ka lasteasutuste tasandil. Tänavu Tallinna tervishoiu kõrgkooli lõpetanud 12 spetsialisti on kõik juba erialase töö leidnud ning kaovad probleemi suurust arvestades nagu tilk merre.

Riiklikul tellimusel koolitatakse tuleval aastal 20 spetsialisti juurde, kuid esialgu jääb see aastatepikkuse puuduliku sotsiaalsüsteemi tagajärjel tulekahju kustutamiseks.