Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Plastilises taastuskirurgias on selgunud efektiivseim ravimeetod

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Balti Kirurgide Assotsiatsiooni konverents toimus Nordea kontserdimajas, kus huvilistel ja meedikutel oli võimalik tutvuda ka uute meditsiinilahendustega
Balti Kirurgide Assotsiatsiooni konverents toimus Nordea kontserdimajas, kus huvilistel ja meedikutel oli võimalik tutvuda ka uute meditsiinilahendustega Foto: BAS Conress 2015 Facebook

Plastiline kirurgia ei piirdu pelgalt iluprotseduuridega. Tihti tuleb antud valdkonna kirurgidel tegeleda tõsiste tüsistuste tagajärjel inimeste endise välimuse taastamisega.

Täna toimunud Balti Kirurgide Assotsiatsiooni konverentsil käsitlesid Euroopa tippkirurgid ühe teemana ka taastavat ehk rekonstruktsioonikirurgiat. Näo- ja kaelapiirkonda taastav plastiline kirurgia on üks keerukamaid, mille edukus sõltub pea alati tüsistuse raskusest.

Läti tippkirurg Kalvis Pastars tegeleb peamiselt kolmanda ja neljanda astme suuvähki põdevate patsientidega, kelle puhul suu limaskest, lõualuu, hambad ning vahel ka kael on vähi tagajärjel tugevalt kahjustatud. Kasvaja võib hilises staadiumis luudest ja limaskestast läbi põimuda, hävitada suure osa hammastest ja muuta seeläbi inimese välimust tundmatuseni.

Lisaks laastavale välimusele on häiritud ka rääkimine, närimine, neelamine ja maitsete tajumine.

«Selliste patsientide ellujäämistõenäosus ilma kirurgilise sekkumiseta on meie praktikas vaid 18 protsenti,» ütles Pastars konverentsil. Ta lisas, et esimene ja eranditult efektiivseim ravimeetod on inimesele tema oma kudede siirdamine mõnest teisest kehapiirkonnast.

Olgu põhjuseks haigus või trauma, rekonstrueeriva ravi eeldus on see, et mingi osa inimese kehal tuleb asendada, sest see on kahjustatud või täielikult hävinenud. Konverentsil osalenud Eesti ja Euroopa tippkirurgid olid ühel meelel inimese enda kudede, luude ja naha (koondnimetus ingl. k free fibular flapp, pindluu – toim.)  siirdamise efektiivsuses. Enamasti kasutataksegi näo ja kaela taastavate operatsioonide puhul inimese enda käest või säärest lõigatud luud ja kude.

Foto: SCANPIX

Pindluu asub sääres, märgitud punasega. Foto: Scanpix

Siirdamisele eelneb siirdatava piirkonna vastupidavuse testimine. Arstid analüüsivad kudede ja kapillaaride sobivust, samuti ka temperatuuride sarnasust. «Enamasti kohaneb siirdatav kehaosa näopiirkonna kõrgema temperatuuriga hästi,» ütles Pastars. Tema kaasmaalasest kolleeg Janis Zarins lisas, et 97,5 protsenti ehk pea kõik patsiendid läbivad siirdamise edukalt ning siirdatud piirkond kohaneb ootuspäraselt.

«Me näeme, et patsientide elukvaliteet paraneb pärast siirdamist tohutult,» lisas Pastars. Kuna raskete tüsistuste puhul tehakse patsiendile sisselõiked pea terve lõualuu või muu näopiirkonna ulatuses, võtab paranemine ja taastumine aega viis kuni kuus kuud.

Tagasi üles