Kõik uued nahamoodustised on soovitav eemaldada

Iga moodustis nahal, mida varem pole olnud, on potentsiaalselt ohtlik Foto: SCANPIX

Uusmoodustisteks võib pidada kõike, mida nahal varem pole olnud: sünnimärgid, papilloomid, soolatüükad, nahamolluskid, lipoomid jms. Need pole mitte lihtsalt ebameeldivad, vaid võivad olla suisa ohtlikud.

Kõigest sünnimärk

«Eriliselt ohtlikud võivad olla sünnimärgid,» ütles Tallinna kliiniku vipMedicum laserravi juhtivspetsialist Julia Kudrjavtseva. «Sest silmapaistmatu nahatäpike võib lähemal uurimisel osutuda melanoomiks, nahavähi agressiivseks vormiks. Seepärast tuleb vähemalt kaks korda aastas – kevadel, enne suvehooaega, ja sügisel, pärast selle lõppu – vaadata kogu keha üle.»

Melanoomi tavalisim asukoht on meestel seljal ning naistel säärtel. Kuid nad võivad olla ka teistes kohtades, mis saavad palju päikesekiirgust, näiteks kaelal, kiilanenud pealael, kõrvalesta ülemisel pinnal. Seepärast oleks hea, kui kontrolliksite keha kahe peegliga, et ka tagumisel kehapoolel ükski täpike märkamata ei jääks.

Üle tuleb vaadata ka kõik vähem nähtavad kohad: sõrmede ja varvaste vahed, jalatallad, põlveõndlad, pea ja kaela tagakülg. Hea oleks, kui pildistaksite sünnimärke ja märgiksite juurde pildi tegemise kuupäeva, siis on tulevikus hea näha, kas sünnimärk on muutunud. Eriti hoolikalt peavad sünnimärke jälgima teismelised, rasedad ning menopausiealised naised. Mehed mõnikord peidavad koleda sünnimärgi vuntside või habemega. Tuleb meeles pidada, et varases staadiumis avastatud ja eemaldatud melanoom tähendab nahavähi sajaporotsendilist väljaravimist.

Ohtlik või mitte?

Kahtlast sünnimärki iseloomustavad mitmed omadused. Meeldejätmise lihtsustamiseks on arstid pannud need omadused tähestikulisesse järjekorda.

А – Asymmetry (asümmeetria)

Normaalsed sünnimärgid on täiesti sümmeetrilised. Kui viia läbi sünnimärgi keskosa kujuteldav joon, peaksid saadud pooled olema absoluutselt sümmeetrilised. Kahtlastel juhtudel näevad  sünnimärgi pooled erinevad välja.

В – Border (serv)

Normaalsetel sünnimärkidel on servad selged. Kahtlastel aga ebaühtlased ja laialivalguvad.

С – color (värv)

Sünnimärgid, millel on mitu erinevat värvi või värvitooni, on kahtlased. Neid tuleb tingimata arstile näidata. Normaalsed sünnimärgid on tavaliselt ühte värvi, kuigi võivad sisaldada mõnikord ühe värvi heledamaid ja tumedamaid toone.

D – diameter (läbimõõt)

Kui sünnimärk on suurem pliiatsi otsas olevast kustutuskummist (6 mm), tuleb seda kindlasti nahaarstile näidata. See reegel kehtib ka siis, kui teised näitajad (värv, asümmeetria ja servad) on korras.

E – Evolution (areng)

Kui sünnimärkide arv, sümmeetria, serv või värv on muutunud, peab neid arstile näitama. Tuleb meeles pidada, et ka vaid üks kõrvalekalle normist lubab pidada sünnimärki kahtlaseks.

Papilloomid kobarana

Paljudel inimestel on näha kehal – kaelal, silmalaugudel, kaenlaalustes, naistel rinna all – väikesi näsakesi. Sageli kasvavad nad lausa kobaratena. Need on papilloomid. Välimuselt meenutavad nad kõige sagedamini jalakesega soolatüügast, laia alusega vorm on haruldasem. Kreeka keelest tõlgituna tähendab papilloom näsa meenutavat kasvajat. Selle pealispind on ebatasane, meenutades oma lillkapsast või kuke harja. Mõnedel on papilloomid üksikult ja näevad välja väikese näsa moodi, teistel aga kasvavad grupina ning meenutavad lillkapsa õisikut. Suurus varieerub üsna pisikesest (1–2 mm) kuni päris märkimisväärseni (paar sentimeetrit).

Kust nad tulevad?

Kohe pärast ilmumist on nad ümbritseva koega sama värvi, kuid ajapikku muutuvad tumedamaks, pruuniks. Papilloomide üks tekkepõhjus on viirus. Mõned saavad selle nakkuse sünni ajal, kui läbivad sünnikanali, mõned esimesel seksuaalvahekorral, paljud aga nakatuvad kontakti kaudu: puudutamisel, kasutades ühiseid nuustikuid, käterätikuid, aga ka saunas või basseinis. On avastatud rohkem kui 100 selle viiruse teisendit, millest mõned võivad põhjustada kudedes halvaloomulisi muutusi.

Kuid normaalse immuunsuse korral võib viirus ka mitte avalduda. Ägeda tegevuse alustamiseks vajab haigustekitaja tõuget, milleks võib olla külmetushaigus, stress, ülepingutus, suguelundite või seedekulgla põletik, neerude või maksa patoloogia.

Igal papilloomil on omad toitvad veresooned, teatud hulk sidekude, mille sisaldusest sõltub, kas papilloom on pehme või tihke. Kui papilloom asub sellises kohas, kus riided, rihmad või ehted seda hõõruvad, tekib tema ümber kiiresti «koloonia».

Papilloomid, eriti sellised, mis asuvad kaenlaaugus, kaelal ja näol, saavad sageli kahjustada, misjärel veritsevad, mõnikord muutuvad põletikuliseks. Papilloomi traumeerimine võib põhjustada selle muutumist halvaloomuliseks kasvajaks. Et seda ei juhtuks, tuleb papilloom eemaldada, isegi kui ta kosmeetilisest vaatenurgast vaadates mitte kuidagi ei sega.

Papilloomi ei tohi ise eemaldada

Papilloomi ei tohi mingil juhul koduste vahenditega eemaldama hakata. Ärge üritage teda tulikuumade esemetega kõrvetada ega niidiga kinni siduda. Niimoodi toimides võib tekkida hoopis infektsioon ning võimalus, et healoomulisest kasvajast saab pahaloomuline.

Äärmiselt ohtlik on hävitada näsasid vereurmarohuga, sest see sisaldab agressiivseid orgaanilisi happeid (helidoniini, õun- ja sidrunhapet), mis tekitavad tugevaid põletushaavu ja mis jätavad sügavaid keloidseid arme. Iseravimisel riskite alati ränkade tüsistustega.

On olemas paar tänapäevast papilloomide eemaldamise meetodit. Esiteks kirurgiline, mis viiakse läbi kohaliku tuimestusega ja seda kasutatakse suurte papilloomide eemaldamiseks. Pisikeste papiloomide külvi on parem eemaldada laseriga. Verejooksu sellega ei kaasne, sest kõrge temperatuuri toimel veresooned sulguvad. Papilloomi kinnitumise koht kattub koorikuga, mis mõne aja pärast langeb ise ära.

Soolatüükad

Naha uusmoodustised võivad olla väga erinevad: fibroomid – sidekoe healoomulised kasvajad, angioomid – veresoonkasvajad, nakkuslikud molluskid, rasu- ja higinäärmete healoomulised kasvajad, aga ka harilikud ning jalatalla soolatüükad. Kõiki neid saab eemaldada laseriga.

Nii näiteks tekitavad soolatüükad inimesele hulgaliselt ebamugavusi. Nende ravimiseks on olemas mitmeid võimalusi, kuid need meetodid nõuavad tihti palju aega ning arsti mitmekordset külastamist. Aga laseriga saab soolatüügastest lahti üheainsa protseduuriga: tehakse kohalik tuimestus, soolatüügas kaabitakse nahalt ära ning selle juur kõrvetatakse.

Papilloomide eemaldamine on parem usaldada spetsialistile.

Melanoomi riskigruppi kuuluvad inimesed, kellel on üle kogu keha väga palju sünnimärke.

Uusmoodustised pole mitte ainult ebaesteetilised, vaid kipuvad traumeerimisel muunduma kasvajateks.

Kaks korda aastas tuleb kogu keha hoolikalt üle vaadata, et kahtlased sünnimärgid ja muud uusmoodustised üles leida.