Arstide liit on mures migratsiooni ja keelebarjääride pärast

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide liidu juht Katrin Rehemaa
Arstide liidu juht Katrin Rehemaa Foto: Toomas Huik

Eesti arstide liit pöördus täna, rahvusvahelisel arstieetika päeval, kolleegide, ametnike ja vastse tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski poole ettepanekuga tagada patsientidele üle Eesti võimalus suhelda arstiga eesti keeles.

Maailma Arstide Liidu (WMA) deklaratsioon patsiendi õigustest ütleb, et patsiendil on õigus teha oma tervist puudutavaid otsuseid ja saada selleks kogu vajalikku teavet. Ilma arsti ja patsiendi vahetu suhtluseta  on see aga võimatu. Seetõttu peab Eesti Arstide Liit väga oluliseks arstide keeleoskust, mis on patsiendiga takistamatu suhtlemise ja teineteisemõistmise alus.

«Erinevalt varasemast tervise- ja tööministrist Urmas Kruusest on arstide liit kindlal seisukohal, et keeleoskus on arsti kutseoskus, milleta ei saa anda kvaliteetset arstiabi, millele igal abivajajal on õigus. Eestis töötades on hea eesti keele oskus enesestmõistetav, keeleseadus nõuab arstidelt riigikeele oskamist kõrgtasemel,» seisab avalduses.

Lisaks viidatakse asjaolule, et arstide puuduse tõttu tulevad Eestisse tööle välisriikide arstid, kellele terviseamet liidu sõnul kahetsusväärselt kergekäeliselt annab töötamisõiguse eesti keele oskust nõudmata. «Samuti on siin juba aastaid töötanud arste, kes ei ole riigikeelt piisaval tasemel omandanud. Nii rikutakse eelkõige eestlastest patsientide õigusi, kellel pole alati võimalik arstiga  eesti keeles suhelda,» on arstide liit mures.

«Tööandjad võtavad riigikeele oskuseta arste tööle ega nõua neilt keele omandamist ka hiljem. Arsti umbkeelsus tähendab ka isoleerumist Eesti üha edukamalt kasutustleidvast e-meditsiini süsteemist ja pidevalt toimuvatest täiendõppe üritustest.»

Arstide liit on mures nii tänase kui ka juba lähitulevikus kujuneda võiva olukorra pärast seoses uue migratsioonilainega, kui keelebarjäärid võivad osutuda takistuseks adekvaatse kontakti saavutamisel arsti ja patsiendi vahel. 

Arstide liit ja Tartu ülikooli arstiteaduskond on teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku luua toimiv süsteem, mis tagab keele omandamise, ja kehtestada välisarstidele eesti keele oskuse nõue: «Kutsume kolleege, tööandjaid, riigiametnikke ja vastset tervise- ja tööministrit Jevgeni Ossinovskit koostööle, et tagada patsientidele igas Eesti piirkonnas võimalus suhelda arstiga eesti keeles.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles