Võrdõigusvolinik: avalik sektor ei näe puudega inimesi oma töötajatena

Võrdõiguslikkuse volinik Mari-Liis Sepper

FOTO: Tairo Lutter

Võrdõigusvolinik päris ministeeriumidelt ja põhiseaduslikelt institutsioonidelt aru, kuidas nad on taganud puudega inimestele võimalused nende juures töötada ja karjääri teha.

«Pilt on väga kurb,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper täna avalikustatud küsitluse tulemusi kommenteerides. «Paraku ei näe riigiasutused tööandjatena, et nemad ise peaks looma võimalusi selliste töökohtade tekkeks,» lisas ta.

Sepperi sõnul peitutakse otsitud vabanduste taha nagu vajaduse puudumine või hoone kuulumine muinsuskaitse alla: «Need riigiasutused, kes on soovinud probleemi näha, on vajalikud kohandused saanud teha muinsuskaitsega kooskõlas. Üldine suhtumine on see, et töökeskkonda ollakse valmis kohandama siis, kui tekib töötaja, kellele seda vaja on, kuid süsteem peaks toimima vastupidi.»

Ministeeriumitele ja põhiseaduslikele organisatsioonidele saadetud küsimustiku tulemused:

  • Küsitlus näitab, et ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid ei näe puudega inimesi oma võimalike töötajatena. Hoiakud puuetega inimeste värbamise ja neile töötamise tingimuste loomise kohta ei ole soosivad.
  • Ligipääs hoonetele ja liikumine hoonetes ei ole vaba, puuduvad ka puuetega inimestele mõeldud värbamisprogrammid.
  • Positiivselt paistab silma sotsiaalministeerium, kes on arvestanud oma hoone kohandamisel erinevate puuetega. Riigikogu kantselei on suutnud tagada ratastoolis liikujale pea täieliku ligipääsu, ehkki hoone on muinsuskaitse all.
  • Võrreldes 2013. aastaga on ministeeriumide veebilehed muutunud nägemispuudega inimesele ligipääsetavamaks.
  • Ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide 1663 töötaja seas on vaid kolm inimest, kes on asutustele teadaolevalt puudega.

«Puudega või osalise töövõimega inimeste tööle aitamine peab algama avalikust sektorist ning teadlikkus peaks olema kõige kõrgem just seal. Kui avalikku sektorisse tuleb puudega inimesi juurde, muutub ka poliitika sõbralikumaks erivajadusega inimesele,» märkis Sepper.

Ükski ministeerium ega põhiseaduslik institutsioon ei maini oma töökuulutustes, et kandideerima on oodatud puudega inimesed, enamjaolt ei peeta seda vajalikuks. Samuti ei ole küsitletud andnud teada, et tööandja on valmis kohandama töökohta sobivaks erivajadustega inimestele. Puuduvad ka programmid puuetega inimeste värbamiseks, koolitamiseks või praktika läbimiseks, sest selleks ei nähta vajadust.

«Küsimustiku tulemused näitavad, et kõige probleemsem ei ole mitte ruumide ligipääsetavus, vaid hoiak, mis ei soodusta puuetega inimeste või osalise töövõimega inimeste värbamist,» toonitas Sepper.

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht märkis, et küsitluses hakkab silma mitmeid stereotüüpe – ligipääsetavust ja kohandamist mõistetakse ikka veel vaid töökeskkonna füüsilise aspektina.

«Samuti ei ole valitsussektoris teadvustatud, et rõhuv osa töövõimetuspensionäridest on nn nähtamatu puudega - psüühikahäire või kroonilise haigusega. Murettekitavalt paljud vastasid, et kohandusteks ja värbamisprogrammideks puudub vajadus. Samas rõõmustab, et sotsiaal- ja kaitseministeerium, samuti Riigikogu kantselei on loonud võimalusi puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride töötamiseks,» tõi Habicht välja.

Samuti on positiivne, et riigikogu on panustanud oma hoone kohandamisse, et see oleks ratastoolis inimestele ligipääsetav. Riigikogu hooned on 85 protsendi ulatuses ligipääsetavad ratastoolis liiklejale. Kaitseministeeriumi eristab teistest ministeeriumidest positiivne hoiak muudatuste tegemise suhtes. Ministeeriumide liitumine valitsusportaaliga on muutnud nende koduleheküljed ligipääsetavaks nägemispuudega inimestele.

Vastustest selgus ka, et näiteks maaeluministeerium on ratastoolis inimesele täielikult ligipääsmatu. Justiits-, kultuuri-, sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoonesse ei pääse liikumispuudega inimene kõrvalise abita. Ka õiguskantsleri kantselei hoonele on juurdepääs raskendatud.

Võrdõigusvolink andis ministeeriumidele ka soovitusi, kuidas tagada puuetega inimeste senisest ulatuslikum värbamine ning eeldused puuetega inimeste töötamiseks.

Küsimustikule jätsid vastamata haridus-ja teadusministeerium ning rahandusministeerium, Eesti Pank ja riigikohus.

Loe ka neid

Tagasi üles