/nginx/o/2015/07/24/4314553t1h2bdc.jpg)
Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit ning söögivalmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.
Eesti elanik sööb päevas kauem kui tund aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakasutust uuritakse iga kümne aasta järel, sest paari aastaga ajakasutuses suuri muutusi ei toimu, kirjutab statistikaamet oma blogis.
Mehed kulutavad päevas söömisele veidi enam aega kui naised, meestel kulub selleks 83 ja naistel 79 minutit. Söögitegemisega on aga vastupidi – naised kulutavad söögitegemisele päevas keskmiselt 78 minutit, mehed aga üle kolme korra vähem (24 minutit).
Võrreldes 2000. aastaga on söögitegemisele kulutatud aeg kokku vähenenud 11 minuti võrra: meestel viis minutit ja naistel 17 minutit. Selle põhjus on tõenäoliselt restoranis einestamise kultuuri areng ning populaarseks muutumine. Praeguseks aastaks on kohvikuid ja restorane kõikidele maitsetele ja erinevates hinnaklassides – inimesed naudivad väljas söömist veelgi rohkem kui 2010. aastal, olgu selleks siis külaskäik gurmeerestorani või mahe-tänavatoidukohvikusse. Samas tehakse ka kodus palju süüa, mistõttu on raske prognoosida, kas järgmise uuringu ajal on söögitegemisele kulutatud aeg pikem või lühem kui 2010. aastal.
Nädalavahetuse söömisharjumused erinevad tööpäevade omast
Söömisele ja söögitegemisele kulutatakse kõige rohkem aega laupäeviti ja pühapäeviti. Kui nädala sees panustatakse rohkem aega õhtusöögile, siis nädalavahetusel on olulisemal kohal lõunasöök.
/nginx/o/2015/09/22/4515543t1h96f9.png)
Mida rohkem vaba aega, seda rohkem aega kulub söömisele
Kõrgharidusega inimesed valmistavad toitu kauem, kuid kulutavad söömisele vähem aega kui põhi- või keskharidusega inimesed. Kõrgharidusega inimestel on ilmselt paremad võimalused teha keerulisemaid ja seejuures aeganõudvamaid sööke, samas on neil vähem aega, et tehtud toitu nautida.
Selge on see, et inimene, kellel on rohkem vaba aega, kulutab seda ka rohkem söömisele ja selle valmistamisele. Seda tõestab ka vanuseline jaotus – 65-aastased ja vanemad söövad päevas keskmiselt 92 minutit, 25–44-aastased aga ligi 15 minutit vähem.
/nginx/o/2015/09/22/4515545t1hf028.png)