Varjupaigataotlejate tervist kontrollitakse kahes etapis

Tervisekontroll Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonna juhataja Heli Paluste rääkis Med24-le, et Eestisse saabuvate varjupaigataotlejate tervist on plaanis kontrollida kahes etapis.

Kuidas on kavas varjupaigataotlejate tervist kontrollida?

Planeeritud on teha kohe saabumisel triaaž ehk üldisem tervisekontroll – kas on palavik, on taotleja hetkel haige või kas tal on kroonilisi haigusi, mis eeldaksid pidevat ravi ja mille katkestamine võib olla ohtlik. Näiteks, kui ta on diabeetik ja tal pole ravimeid kaasas. Põhjalikum juhendile vastav tervisekontroll tehakse haiglates, Lääne-Tallinna keskhaiglas või Tartu ülikooli kliinikumis, kus on Eestis kõige parem nakkushaiguste pädevus.

Kuidas käitutakse vaktsineerimise osas, kui inimese kohta kindlad andmed puuduvad?

Suusõnalistel väidetel tugineda ei saa. Kui dokumenteeritud andmeid ei ole, siis lähtutakse meie vaktsineerimiskalendrist ja tehakse vaktsiinid selle järgi. Muidugi hinnatakse võimalikku ohtu, seda, kust inimene pärit on ja milline on selle riigi epidemioloogiline olukord. Sellest sõltuvad ka täpsustavad uuringud ja vaktsineerimised.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar tõi välja erinevad troopilised haigused, mille võivad pagulased Eestisse kaasa tuua. Kas ministeerium on seda võimalikku probleemi analüüsinud või üldse mõelnud sellele?

Just sellepärast me otsustasimegi teha kahe-etapilise triaaži, et kohe välja selekteerida võimalikud haiged. Sellistel haigustel on teatavasti peiteperiood ja sellepärast tehaksegi hilisem kontroll koos täpsete uuringutega – vereanalüüs, röntgen jne. Sellisel viisil püüame vältida erinevaid haigusi nii palju kui võimalik.

Kas perearstidele on plaanis teha mingisuguseid koolitusi, et nad saaksid nende inimestega hakkama?

Ei, perearstidele me mingisugust erikoolitust küll sellega seoses ei planeeri. Püüame välja selekteerida neid, kes eriteadmisi vajavad. Loomulikult, kui nendel isikutel (varjupaigataotlejatel – toim) tekib  ka tervisekontrolli järgselt mingi haigestumine, millele perearst ei oska oma tavapärasest praktikast lähtuvalt kuidagi nime anda, siis saab ta kohe konsulteerida nakkuskeskusega.

Kui pagulasel on juba perearst olemas, siis kuidas keelebarjäär ületatakse?

Esialgu ikka tõlkide abiga, seni, kuni nad omandavad keele nii, et suudavad ise hakkama saada.