:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
/nginx/o/2015/09/24/4522399t1h4898.jpg)
Lapse huvikaitse koda tunneb muret, et riik on astumas lapse huvide kaitsel olulise sammu tagasi.
Koda: riik raskendab laste elu asenduskodudes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, millega teist korda planeeritakse edasi lükata asenduskodude laste arvu vähenemine ühes kasvatusüksuses kuue lapseni. Nagu kaks aastat tagasi, tuuakse ka sel korral põhjenduseks täiendavate vahendite ehk raha puudus.
«On oluline vahe, kas rahaeraldusi lastevaldkonda nähakse järjekordse kulureana või investeeringuna riigi tulevikku,» rõhutas Lapse huvikaitse koja tegevjuht Reili Rand. «Tänases demograafilises olukorras on iga lapse toimetulek ning elukvaliteet kriitilise tähtsusega. Asendushooldusele paigutatud lapsed on kõige haavatavamas olukorras ning seda enam ei saa me lubada laste hoolekande kvaliteedis sammu tagasi,» lisas Rand.
Tänasel päeval kasvab Eestis ligi 1100 last asenduskodudes ning üle 1500 lapse teistes asendushoolduse vormides, lisaks lapsendatud lapsed.
«Mida vähem on vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsi ühe kasvataja hoole all, seda suurem on tõenäosus, et nad ka reaalselt abi saavad,» ütles Lapse huvikaitse koja juhatuse esimees ning asendushoolduse töögrupi eestvedaja Jane Snaith.
Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo leiab, et asendushoolduse teemat ei saa vaadelda ainult asenduskodu pere laste arvu kontekstis: «Kõige olulisem on toetada ja abistada last ja peret, et vähendada üleüldse neid olukordi, kus lapse perekonnast eraldamine on vältimatu. Sellele aitavad kaasa nii 1. jaanuarist rakenduv uus lastekaitsesüsteem kui ka muud planeeritavad ja elluviidavad last ja peret toetavad tegevused, näiteks vanemluskoolitused.»
«Üks osa kvaliteedi tõusust asenduskodude puhul on laste arvu vähendamine asenduskodu peres, mis annab võimaluse samade arvu töötajatega panustada rohkem aega ja isiklikku tähelepanu igale lapsele ning luua seeläbi last toetavam keskkond,» lisas ta.
Riisalo leiab, et laste arv asenduskodu peres vaid üks kvaliteedi tagamise meede ega peegelda tervikut: «Kõikidele tegevustele vaatamata on suund ja üldine eesmärk seotud siiski lastele perekonnas kasvamise soodustamisega.»
Tema sõnul otsitakse praegu võimalusi, mis toetaksid asenduskodude töö korraldamist uutes rajatud peremajades: «Perevanema mudel välistab olukorra, kus lapsega tegeleb suur hulk asenduskodu töötajaid ning annab võimaluse ühe või paari perevanema kaudu tunda lapsel ennast turvaliselt, peresarnastes tingimustes.»