Tallinna haigla tähistab kilpnäärme ravis olulist aastapäeva

Kilpnäärmeprobleemide tuvastamine Foto: SCANPIX

Tänavu suvel möödus 20 aastat esimesest kilpnäärmevähi radiojoodravi protseduurist Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK).

Keskuse juhataja Anne Poksi ja vanemarst Eve Kelk, kes multidistsiplinaarset välislektoritega konverentsi veavad, räägivad, et ITK-s saavad aastas kilpnäärme kas hea- või pahaloomulise haiguse tõttu radiojoodravi ligi 400 patsienti, vahendab haigla. Kilpnäärmevähki diagnoositakse kaasaegsetel meetoditel küll üha sagedamini, kuid tänu tänapäevasele multimodaalsele ravile on see haigus edukalt ravitav – patsientide kümne aasta elulemus on üle 90 protsenti.

Haigla kommunikatsioonispetsialisti Kadri Penjami sõnul on ITK viimase 20 aasta jooksul panustanud oluliselt radiojoodravi tingimuste parandamisse. 2006. aastast on keskuses kasutusel kaasaegne hübriidtehnoloogia – kombineeritud gammakaamera-kompuutertomograaf, mis võimaldab kasvajakoe kolmemõõtmelist lokaliseerimist. Pea sama kaua on võimalik olnud haigete uurimine mobiilse positronemissioontomograafi abil (PET/KT).

Haigla on järjepidevalt pööranud tähelepanu ka nukleaarmeditsiinikeskuse personali väljaõppesse – 2013. aastal renoveeriti patsientide raviruumid, mis on nüüd mugavad ja hubased ning aitavad leevendada patsiendi isolatsioonis viibimist radiojoodravi ajal.

Penjami sõnul saab kilpnäärme haiguste edukas ravi ITK-s võimalikuks tänu heale koostööle teiste erialade tippspetsialistidega: endokrinoloogide, kirurgide ja onkoloogidega. «Võimatu on üle hinnata meie patoloogide ja usaldusväärse labori rolli selles tegevuses,» nendib Penjam.

Sündmust tähistatakse rahvusvahelise kilpnäärmevähi-teemalise juubelikonverentsiga, kus esinevad endokrinoloogia ja nukleaarmeditsiini eriala spetsialistid nii Eestist kui mujalt Euroopast. Lisaks peetakse septembrit juba 15. aastat rahvusvaheliselt kilpnäärmevähi teadlikkuse kuuks.