/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2015/09/25/4524469t1hd35f.jpg)
Tuntud südamekirurg Toomas Sulling ütles, et südame veresoonte sondeerimise nimetamine operatsiooniks on inimesi eksitav, sest tegu on lihtsa diagnostilise protseduuri ehk uuringuga, millega tehakse kindlaks soonte seisukord.
Sulling: sondeerimist ei saa operatsiooniks nimetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Süüdi on invasiivkardioloogid, kui nemad seda operatsiooniks nimetasid. See on vale. Sondeerimine on diagnostiline võte. Operatsiooniks nimetamisel võib tegu olla sooviga asja suureks puhuda kas selleks, et ennast esile tõsta või kedagi hirmutada,» lausus Sulling.
Kunagi Eestis südameveresoonte sondeerimisega alustanud arst ütleb, et sondeerimine on välja kasvanud kirurgiast ja kunagi tegid seda kirurgid, kuid nüüd enam mitte. Sondeerimisega tehakse kindlaks südame pärgarterite seisund ehk kus on ahenemine või sulgus, mis võib anda infarktieelse seisundi või lausa infarkti. Kui leitakse, et ahenemist ei ole, siis ka infarktiohtu pole. Tõenäoliselt tahetaksegi praegu selles veenduda.
«Kuna kõnealusel patsiendil on üks stent ehk rahvakeeli võrk veresoonte laiendamiseks kunagi juba pandud ja nüüd tekkis ootamatu pingeolukord ning tal on veel ka suhkruhaigus, siis tõenäoliselt uuritakse, kui ohtlik asi on. Kui selgub, et mõni arter on kriitilises seisus, siis saab kohe ka uue stendi panna, kuid sedagi ei saa veel operatsiooniks nimetada, see on vaid üks passiivkardioloogiline võte,» selgitas Sulling.