/nginx/o/2015/09/28/4536055t1h72a7.jpg)
Ehkki ravi rahastamise olukord ei tundu konkurentsi seisukohast ebaõiglane mitte ainult hiljuti Euroopa Komisjonile kaebuse esitanud Eesti eratervishoiuasutustele, vaid sellele on tähelepanu juhtinud ka konkurentsiamet, ei ole riigil praegu plaanis midagi muuta.
Augusti lõpus teatas Eesti eratervishoiuasutuste liit (EETAL), et Euroopa Komisjon menetleb nende kaebust riigihaiglatele ebaseadusliku riigiabi andmise kohta ning on asetanud Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi seaduslikkuse kahtluse alla, kirjutab Med24. Selle teate kohaselt viitab komisjoni esmane arvamus, et haigekassa rahastamise näol võib tegemist olla ebaseadusliku riigiabiga. Eesti Vabariigilt nõutakse vastuseid tosina lehekülje pikkusele täiendavale küsimustikule, teatas liit.
Euroopa Komisjoni kõneisik Ricardo Cardoso ütles Med24’le, et menetluse praeguses staadiumis ei saa ta selle järelduste kohta hinnanguid anda. «Saame kinnitada, et komisjon on võtnud selles osas ühendust Eesti ametivõimudega,» märkis ta.
EETAL viitas oma teatas sellele, et ravi rahastamise lepinguid sõlmides ning toetusi jagades on haigekassa eelistanud haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid haiglaid ehk riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega haiglaid.
Probleemile on varem tähelepanu juhtinud ka konkurentsiamet, leides 2014. aasta aprillis toonasele tervise- ja tööminister Urmas Kruusele adresseeritud ettepanekus, et haigekassa eelistab tervishoiuteenuste rahastamisel haiglavõrgu arengukavas nimetatud (HVA) haiglaid, mistõttu teised tervishoiuteenuse osutajad on jäetud võrreldes HVA haiglatega konkurentsihalvemusse.
Amet leidis, et HVA haiglate lauseelistamine olukorras, kus nendega lepinguid sõlmides nende kvaliteeti täiendavalt ei kontrollita, on vastuolus vaba konkurentsi põhimõttega. «Näiteks on võimalik, et ravi rahastuse saab tervishoiuteenuse osutaja, kelle poolt osutatav teenus on ilmselgelt kallim ja ebakvaliteetsem ning seda üksnes põhjusel, et tegemist on HVA haiglaga.»
Samuti leidis amet, et vaba konkurentsi korral oleks võimalik valida sobivaim teenusepakkuja ning konkurents suurema hulga teenusepakkujate vahel looks eeldused hindade languseks nendevahelises konkurentsis ning ka kvaliteedi tõusuks.
Kokkuvõttes tegi konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, millega seadusesse lisataks selged ja läbipaistvad kriteeriumid, üknes mille täitumise korral on haigekassal valikule pandud erialade osas õigus HVA haiglaid ilma piiranguteta ravi rahastuse jagamisel eelistada ning sätestada sealjuures vastavasisulise otsuse langetamise protseduur. Tervishoiuteenuste osas, kus vastavad kriteeriumid täidetud ei ole, peaksid kõik tervishoiuteenuste osutajad võrdsetel tingimustel konkureerima.
Konkurentsiamet leidis, et praegune seadus jätab ruumi väga erinevateks viisideks, kuidas raviraha jagada ega sisalda mingeid sätteid, mis oleks otseselt ja läbipaistvalt ette nähtud vastuse andmiseks küsimusele, kuidas ja millistest põhimõtetest lähtudes otsustada rahastuse jagamine HVA haiglate ja HVA väliste tervishoiuteenuste osutajate vahel.
Ministeerium rõhutab suurt plaani
Ent kuigi ameti ettepanekust on tänaseks möödas ligi poolteist aastat, ei ole vastavaid muudatusi tehtud ega plaanita teha. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht ütles Med24’le selgituseks, et patsiendi käsitlus on tervik ja seetõttu ei ole võimalik ühte raviliiki teisest eraldisesivalt käsitleda ning üha olulisem on patsiendikeskse lähenemise tagamisel erialadeülene koostöö.
«Sel põhjusel ei saa me pidada ka mõistlikuks, et mingi osa haiglavõrgu arengukava haigla pakutavatest teenustest saaks sellest tervikust eraldatud ning teistel alustel rahastatud. Näiteks taastusravi osutamine algab paljudel juhtudel juba patsiendi aktiivravi raames, moodustades koos muude patsiendile osutatavate teenustega lahutamatu terviku,» märkis ta.
Ta lisas, et haiglavõrgu arengukava haiglad on haigekassa lepingu mõttes eelistatud olukorras seetõttu, et neil haiglatel on õigusaktidega pandud kohustused tervishoiuteenust osutada ja kättesaadavust tagada.
«Kehtiv haiglavõrgu arengkava on koostatud 2002. aastal valminud sotsiaalministeeriumi tellitud «Hospital Master Plan’i» põhiselt. Nimetatud dokument põhines põhjalikul analüüsil ja rahvusvahelisel ekspertiisil ning sellele tuginevalt töötati koos osapooltega välja haiglavõrgu arengukava. Tervishoiu arengusuunad aastani 2020 on heaks kiitnud valitsus ja haiglavõrgu arengud põhinevad sellel.»
Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Katrin Romanenkov ütles konkurentsiameti ettepanekuid kommenteerides, et haigekassa on kindlal seisukohal, et riikliku solidaarse ravikindlustuse põhiküsimus on strateegilise ostmise kontseptsiooni tugevdamine, tuginedes mõõdetavale ravi kättesaadavusele ja ravikvaliteedile, mille arendamisega on oluline jätkuvalt tegeleda.
«Ravikindlustuse vahendite lihtne ja suvakohane jaotamine Eestis tegutsemisluba omavate teenuseosutajate vahel ei ole kooskõlas ei Eesti asjakohase seadusandluse mõtte ega kvaliteetse ja tulemusliku tervishoiu eesmärgiga,» lisas ta.
Selles kontekstis on tema sõnul oluline hoida ja tugevdada eriarstiabis strateegiliste teenusepakkujate, nii-öelda haigekassa põhipartnerite kontseptsiooni. «Ainult nii on võimalik tagada tervishoiuteenuste kvaliteetne ja ühetaoline kättesaadavus, tugevate pädevuskeskuste olemasolu ja parimate tervishoiutehnoloogiate kasutuselevõtt ning tervishoiutöötajate pädevus kogu Eestis ning kokkuvõttes tagada Eesti elanike õigus tervise kaitsele.»
Strateegilist partnerit iseloomustab Romanenkovi sõnul suutlikkus teenindada kriitilist hulka patsiente, tagada ööpäevaringne valve ja vältimatu arstiabi andmine ning võimekus osutada kvaliteetset teenust kõigis raviliikides (ambulatoorne, päeva- ja statsionaarne ravi) ja vajalikul hulgal erialadel. Lisaks peab olema võimalus määratleda patsientide erivajadustest johtuvalt teatud erihaiglatele vastav staatus.
«Strateegilise partneri kontseptsiooni rakendamisel ei ole haigekassa seisukohalt oluline tervishoiuteenuse osutaja omandivorm, küll aga teenuse osutamise kestlikkus, investeerimisvõimekus ning suutlikkus vastata kvaliteedinõuetele. Strateegiline partner võib teatud tingimustel olla ka spetsialiseerunud teenuseosutaja.»