Kas laboriuuring võtab vähihirmu?

Vereanalüüsid laboris

FOTO: Tairo Lutter

Kasvajamarkerite uuring tundub olevat lihtsaim moodus varajaste kõrvalekallete avastamiseks organismis, ent arstide sõnul ei võimalda laboriuuringud kasvajaid varakult avastada.

Regionaalhaigla tohtrid dr Marge Kütt ja dr Vahur Valvere selgitasid kasvajamarkerite nime all tuntud laboriuuringute eesmärke lähemalt:

21. sajandi inimene on enamasti terviseteadlik ja tunneb muret võimalike tervisehäirete varase diagnoosimise pärast. Kõige lihtsam moodus tundub anda vereproov ja lasta seda igakülgselt uurida. Seda enam, et sellist teenust laborites tasuliselt ka pakutakse. Laboriuuringud võimaldavadki paljude haiguste puhul vähendada patsiendi muret või leida hoopis kinnitust, et arsti poole pöördumine on vajalik.

Kasvaja kahtluse korral on teema aga märksa keerulisem, kuna kasvajamarkerite uuring ei vasta tegelikult inimese kõige olulisemale küsimusele: «Kas uuring näitab, et mul ei ole kasvajat?»

Samas on arstidel teada, et kasvajamarkerite nime all tuntud laboriuuringud ei muutu positiivseks mitte ainult kasvajate, vaid ka paljude muude haiguste puhul ja ka individuaalsed erinevused kasvajamarkerite tasemes on inimeste vahel suured.

Siit tuleneb oht, et põhjuseta määratud kasvajamarkeri tase veres osutub pisut kõrgemaks, kui lubatud piirid ette näevad, ja inimese mure oma tervise pärast  seetõttu suureneb. Kui kasvaja jääb leidmata, siis tähendab see osade jaoks kergendust, kuid mitte kõik ei jää tulemusega rahule. Oleme tekitanud inimesele tahtmatult püsiva vähihirmu ja vajaduse teha rohkelt ebavajalikke ja inimese tervist pigem kahjustavaid täienduuringuid, sageli veel korduvalt.

Esimene arst, kelle poole pöörduda on perearst. Perearst tegeleb kasvajakahtluse korral esmaste uuringute teostamise ja konsulteerimisega ning suunab patsiendi edasi, kui uuringutulemused selleks põhjuse annavad.

Kokkuvõtteks võib meeles pidada, et enda tervises toimuvate muutuste jälgimine ja õigeaegne arsti poole pöördumine aitavad kaasa kasvajate varasele diagnoosimisele, mis kindlasti võimaldab paremat ravitulemust. Kuid kasvajamarkerite määramine ilma üldise tervisliku seisundi hinnanguta võib viia ekslikule järeldusele ja tuua kaasa nii kasvajadiagnoosi hilinemist kui ka põhjendamatut vähihirmu.

Tagasi üles