Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Punktkirjas menüü, eritõlkega filmid: firmad on hakanud puudega inimeste pärast pingutama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Võrdõigusvoliniku kantselei tutvustas täna algatust, mis kutsub ettevõtjaid ja asutusi parandama oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavust ning liituma hea tahte märgiga «Siia saab. Ligipääs kõigile».

«Restoranis Tuljak on ilmselt Eesti esimene vaegnägijatele mõeldud punktkirjas menüü,» sõnas peakokk Tõnis Siigur. «Tegelikult oli meil see plaan juba kaks aastat tagasi restoranis Noa, kuid tol korral ei jõudnud kõigi hullude ideedega kohe valmis,» lisas Siigur. Lisaks on Pirita mäenõlval asuv ajalooline restoran muinsuskaitsest hoolimata igati erivajadustega inimeste sõbralikuks muudetud.

Foto: Alar Truu / Õhtuleht

Foto: Alar Truu / Õhtuleht. Pirita mäenõlval asuv Tuljak võttis järsu trepi asemel sissepääsuna kasutusele ka varem personali ja kaubaveoks mõeldud kaldtee.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu publikuni mitmed kirjeldustõlkega filmid. «Kuna meil endal kinnisvara ei ole, siis saame teha niipaljugi, et vaegnägijateni festivali paremiku tuua,» ütles PÖFFi direktor Tiina Lokk-Tramberg. Tema meeskonna algatusel on mitmed kinomajad oma võimalused kriitiliselt üle vaadanud ning erinevalt varasemast ei viida näiteks vaegliikujaid enam  kinosaalis teise-kolmandasse ritta, vaid kõrgemale: «Praktika näitab, et liikumispuudega inimestel on väga ebamugav esiridades filmi vaadata, sest selleks tuleb palju pead ja kaela liigutada.»

Pea kõik algatusega liitunud ettevõtjad tõid välja, et  ligipääsetavuse parandamine ei tähendagi nii suuri väljaminekuid kui arvatakse ning muinsuskaitse all olev hoone ei ole enamasti ületamatu takistus. «Meie seljatasime muinsuskaitse juba 2006. aastal, kui ehitasime Estonia teatrisse liftid. Tänaseks oleme veelgi rohkem teinud ning teeme edasi,» ütles Rahvusooperi Estonia peadirektor Aivar Mäe. Rahvusooperis saavad puudega inimesed etendusi nautida nii põranda kui rõdude parimatel kohtadel, järgmisena on kavas peasissepääsu uste automaatne avanemine.

«Suur aitäh kõikidele eeskujulikele ettevõtetele ja asutustele, kes on juba liitunud selle algatusega ning teinud jõupingutusi olukorra parandamiseks,» ütles MTÜ Ligipääsetavuse foorum juhatuse liige  Jüri Järve. Tema sõnul on takistuseta ligipääs avalikule ruumile kõigi, sealhulgas puuetega inimeste õigus:  «Loodan, et tänuväärse algatuse käigus tehtav selgitustöö innustab ka teisi sellele rohkem mõtlema.»

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul on ligipääsetavust tähtsustavat ettevõtet ja asutust tähistav märk «Siia Saab» puuetega inimeste jaoks justkui samm ajast ette. «Täna meil veel ideaalset ligipääsetavust pole, kuid me liigume sinnapoole. Loodan, et kontrollimise asemel tunnustav algatus «Siia saab» mõjutab positiivselt mitte ainult keskkonda, vaid ka mõtlemist,» sõnas Habicht.

Hea tahte märgiga «Siia saab» on tänaseks liitunud rahvusooper Estonia, Eesti Töötukassa, Tallinna tehnikaülikool, Ülemiste keskus, Eesti kunstimuuseumi filiaalid Kumu, Kadrioru ja Niguliste muuseum, Teater Vanemuine, IT kolledž, Pimedate Ööde filmifestival,  AQVA Spa & Hotel  ning restoran Tuljak.

Tänasest on avatud ka algatust ja märki tutvustav veebileht. Sealt saab lugeda, mida tähendab ligipääsetavus erinevate vajadustega inimeste jaoks. Ettevõtetel, asutustel ja sündmustel on võimalik testida oma ligipääsetavust kontrollküsimuste abil. Ühtlasi leiab veebilehelt mitmete asjatundjate kontakte, kes saavad aidata ligipääsetavuse hindamisel ja anda nõu, kuidas oma keskkonda parandada.

Tagasi üles