Töövõimereform seab puudega inimeste värbamiseks kvoodi

Ratastool. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

2016. aastast käivituva töövõimereformi eesmärk on erivajadustega ja vähenenud töövõimega inimeste senisest parem tööturule toomine. Uus seadus näeb ette, et aastaks 2020 töötab riigisektoris 1000 vähenenud töövõimega inimest.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski möönis, et seadust võib ka kvoodina näha: «Eks tegemist on ju omal moel diskrimineerimisega ning see number peaks panema avaliku sektori tööandjad kaaluma ka puudega kandidaate.» Ossinovski avaldas lootust, et diskrimineerimine väheneb ka teiste vähemuste, näiteks rahvuspõhiste suunal.

Seda, mille alusel 1000 puudega inimestele mõeldud töökohta riigiasutuste vahel jagatakse, minister veel öelda ei osanud: «Arvestame kindlasti erinevate asutuste soove ja võimekust, mille alusel koostatakse kava.»

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles Postimehele, et pole kindel, kas selleks otstarbeks seadust oli vaja kirjutada: «Puudega inimesi on riigi teenistuses küll vähe, kuid ma ei tea, kui palju seadus siin kaasa aitab.»

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper avaldas hiljuti uuringu tulemused, millest selgus, et avalikus sektoris töötab puudega inimesi kõige vähem. «Puudega või osalise töövõimega inimeste tööle aitamine peab algama avalikust sektorist ning teadlikkus peaks olema kõige kõrgem just seal. Praegu on pilt väga kurb,» ütles Sepper. Ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide 1663 töötaja seas on vaid kolm inimest, kes on asutustele teadaolevalt puudega.

Jaanuarist lisanduvad mitmed puudega inimeste värbamiseks mõeldud tegevused: tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, toetatud töö ja toetus tööle sõiduks, uue aasta teisest  poolest lisanduvad e-teenused.

Riigieelarvest kulub teenustele järgmisel aastal 26,6 miljonit eurot, kokku läheb töövõimereform riigile maksma 198 miljonit eurot.