Dr Levin: 40-aastaselt tekkiv kõhuke on märk varjatud toidutalumatusest

Dr Adik Levin Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eile ja täna toimus Salme kultuurikeskuses kuues eakate festival, kus teiste seas tegi toitumisteemalise ettekande meditsiiniteaduste doktor Adik Levin.

«Enamiku meeste puhul on nii, et 35. eluaastani elatakse täiesti normaalselt ja ilma igasuguste kaebusteta, 40. aastate alguses tekib väike kõhuke ja sealt edasi hakkab vererõhk tõusma. See kõik on varjatud toidutalumatuse tagajärg,» rääkis Levin.

Doktori sõnul on inimeste toitumisharjumused viimase 50-70 aasta jooksul nii drastiliselt muutunud, et organism pole jõudnud sellega kohaneda. Ta nentis ka, et paraku diagnoosivad arstid ainult ülitundlikkust toidu suhtes ega pööra piisavalt tähelepanu toidutalumatuse varjatud külgedele, mis on rämpstoidu tarbimise otsene tagajärg.

«Need, kes väidavad, et ükski toit ei ole rämps, eksivad,» jätkas Levin. «Rämpstoit on reaalselt olemas ja väljendab seda, mida nimetuski ütleb. Rämpstoidu põhitunnus on see, et söödav toit ei lagune organismis lõpp-produktideks nagu glükoos ja aminohapped, vaid tekivad lagunematud ained, mis omakorda raskendavad seedimist. Sellisel juhul sekkub ainete lagundamisse immuunsüsteem ja see on juba organismi vastupanuvõime väljendus, mitte normaalne seedeprotsess,» lisas ta.

Levini sõnul ei ole inimese organism kõiki tänapäeval toidule lisatavaid aineid harjunud seedima ega pruugi sellega hakkama saada: «Need ained ladestuvadki organismi, mis tegelikult ei ole loomulik.»

Meditsiiniteadlane rõhutas ka toiduainete eraldi söömise tähtsust: «Kui süüa järjest suppi, praadi ja magustoitu, lööb see enamiku inimesi kohe rivist välja. Organism tuleb sellega toime vaid teatud aja jooksul, kindlasti mitte igavesti.»

Ta rõhutas, et sellise toitumise juures on halb nii tarbitav kogus, kui ka omavahel sobimatute toitainete seedimist raskendav mõju: «Kahjuks saavad vaid vähesed meist süüa torti ja heeringat koos ning sellel on põhjus.»