Ekspert: paljud peavalupatsiendid ei jõua kunagi õige spetsialistini

Elektriallergiast annab märku sagedane peavalu.

FOTO: Liis Treimann

USA peavalueksperdi sõnul ei jõua väga paljud peavalupatsiendid kunagi õige spetsialisti vastuvõtule.

Nende aitamiseks on välja töötatud veebilahendused, mis lühendaks õige diagnoosi saamise aega, parandaks arsti diagnostilist võimekust ning viiks parema ja tõhusama ravini, vahendab Med24 Rahvusvahelise Peavaluseltsi endise presidendi professor Alan M. Rapoporti intervjuud Eesti Arstile.

«Praegu on Ameerika Ühendriikides korraldatud süsteem selliselt, et peavaluga pöördutakse kõigepealt esmatasandi arsti poole, kes üldjuhul ei ole peavalude teemal väga hästi koolitatud. Kui patsiendil veab, siis paneb arst õige diagnoosi ning määrab õige ravi. Kui mitte, siis läheb vähemalt kuus kuud, enne kui patsient või tema arst mõtleb spetsialisti poole pöördumisele.»

Seejärel peab visiidiga nõustuma patsiendi kindlustusandja ning pärast nõusoleku saamist mõne kuu pärast suunatakse patsient neuroloogi juurde: «Ka sinna on vähemalt 3–4 kuu pikkune järjekord. Kurb tõsiasi on aga see, et ka kõik neuroloogid ei ole peavaludest väga teadlikud – loomulikult nad peaksid olema –, sest tihti on nad huvitatud hoopis epilepsiast, insuldist või sclerosis multiplex’ist. Seega ei pruugi ravi olla väga tõhus ja heal juhul alles 18 kuud pärast kaebuste algust jõuab patsient peavaluspetsialistini.»

«Ameerika Ühendriikides on 60 miljonit peavalupatsienti ja peavaluspetsialiste on vaid 490. Seega ei jõuagi väga paljud patsiendid kunagi spetsialisti juurde. Sellest lähtuvalt mõtlesime koos Stanfordi ülikooli neuroloogiaprofessori Robert Cowaniga, kuidas saaksime neid inimesi aidata. Tulime mõttele luua veebipõhine programm, milles patsient saaks vastata küsimustele oma peavalu kohta ning seejärel printida välja kokkuvõtte, milles kajastub kõige olulisem info tema haiguse kohta,» rääkis Rapoport.

«Kokkuvõtte genereerib arvuti algoritmi põhjal, mida me pidevalt arendame ja testime. Lisaks infole haiguse sümptomite kohta sisaldab see ka otsust, mida kutsutakse kliiniliseks arvamuseks, kuid mis meie hinnangul on väga lähedane diagnoosile. Samuti sisaldab see infot kõikide ravimite kohta, mida patsient on võtnud ja mida praegu võtab. Selle kokkuvõtte saab patsient välja printida ning esmatasandi arsti juurde kaasa võtta. Põhimõtteliselt oleks sel juhul esmatasandi arstil spetsialisti konsultatsioon olemas juba enne, kui ta asub patsienti uurima. Usume, et see lühendab õige diagnoosi saamise aega, parandab arsti diagnostilist võimekust ning viib seeläbi parema ja tõhusama ravini, mis kokkuvõttes maksab vähem,» lisas ta.

Populaarne

Tagasi üles