Kirurgide esindaja: perearsti asemel oleme ainukeseks kättesaadavaks teenuseks teinud EMO

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakorralise meditsiini osakond
Erakorralise meditsiini osakond Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhi dr Jüri Terase sõnul oleme õige pea olukorras, kus suudame vastu võtta ainult erakorralised haiged, sest oleme valinud kalli tee ning pole teinud kättesaadavaks perearsti, vaid EMOd.

Üks säästmise vahend on ka tsentraliseerimine ning koondumine keskustesse, vahendas dr Teras meditsiiniuudiste portaalile Med24 Balti Kirurgide Assotsiatsiooni kongressil enim diskussiooni tekitanud mõtteid. «Minu isiklik seisukoht on, et suudame praegu finantseerida vaid erakorralist ravi ning varsti ongi see kõik, mida tervishoidu suunatud 13 protsendi eest saame. Erakorraliste patsientide hulk kasvab tohutult,» rääkis Eesti kirurgide esindaja, lisades, et sellises olukorras ei ole Eesti-suguse väikeriigi tervishoiusüsteem näiteks valmis pagulaste vastuvõtmiseks.

Dr Teras tõi näiteks prof Paul Sugarbakeri ettekande kongressil, kus ta keskendus HIPEC protseduurile – spetsiifiline kõhuõõnesisene hüpertermiline keemiaravi protseduur –, millest rääkides tõi ta muuhulgas välja, et USAs tulevad EMOsse illegaalsed immigrandid, näiteks kaugelearenenud vähkkasvajate või haigustega, mida nende kodumaal ei ravita või pole ravivõimalused kättesaadavad, ning USAs neid vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele ja ka seadustele peab ravima.

«Näeme siin sama olukorda juba praegu, ilma et meil oleks ametlikult immigrante sisse toodud,» sõnas dr Teras, viidates sellele, et Eestis on täna päris palju ravi saavaid haigeid, kes tulevad siia maadest, kus tervishoius on vähem võimalusi. «Õige pea oleme olukorras, kus suudame vastu võtta ainult erakorralised haiged, muu tegevus jääb kõrvale ja selleks on vaja alternatiivne rahastamine leida,» nentis kirurgide esindaja, lisades, et sellega on Eesti valinud kalli tee ning pole teinud kättesaadavaks perearsti, vaid haiglate erakorralise meditsiini osakonnad.

Dr Teras tõi näitena välja Soome, mis tõmbab praegu oma meditsiinisüsteemi koomale. «Ja nüüd ongi huvitav jälgida, mida teevad sinna läinud arstid – kas nad tulevad siia tagasi, et töötada väljaspool Tallinna ja Tartut, kus valitseb personalipuudus?» küsib dr Teras. Tema sõnul viib tekkinud olukord mõtteni, et võib-olla pole tasuta kõrgharidus Eestile siiski kohane ja pakub välja, et riik saaks laenusüsteemiga tagada võimaluse õppida, pärast teatud aja töötamist laen kustutatakse, kuid mujal riigis töötama asudes tuleks laen kohe või graafiku alusel tagasi maksta. «Sarnane süsteem võiks kehtida kõikidel erialadel, kuid mu teooria nõrkus on loomulikult selles, et riik ei suudaks tagada tööd kõikidele filoloogidele või sotsioloogidele,» märkis dr Teras.

Täispikka intervjuud Eesti kirurgide esindajaga saab lähemalt lugeda Med24-st.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles