/nginx/o/2015/10/07/4567389t1hf036.jpg)
Tallinna superhaigla rajamisel arvestatakse ka võimalusega, et pealinna tahavad tulla ravile inimesed idast ja põhjast.
Tallinn tahab hakata ravima välismaalasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kavandatava Tallinna suurhaigla vajaduspõhine profiil ning erialade esindatus tuleb luua lähtuvalt haigestumuse trendide prognoosidest ning arvestades arstlike erialade lähiaastate arengukavu, teatas raepress. Arvestada tuleb ka lähivälismaa – Soome ja Venemaa elanike nõudlust Tallinnas pakutavate tervishoiuteenuste järele, samuti sisse-väljarände suundumisi ja demograafilist situatsiooni.
Abilinnapea Merike Martinson pöördus koosolekul osalenud keskhaiglate kliinikute juhtide ja tippspetsialistide poole palvega suhtuda väga vastutusrikkalt oma eriala arenguvisiooni väljatöötamisse. «Sellest oleneb, milliseks kujuneb Tallinna Haiglas osutatavate tervishoiuteenuste maht ja kvaliteet. Uus kaasaegne haigla on kindlasti tervishoiuasutus, kuhu ka noortel spetsialistidel on soov tööle asuda,» märkis Martinson.
Eile toimus projekti Tallinna Haigla töörühma ja loodavate alatöörühmade liikmete töökoosolek, kus tutvustati projekti praegust faasi ning määratleti alatöörühmade eesmärgid ja töökorraldus. Projekti esimese faasi töö võiks hinnanguliselt kesta kuni kaheksa kuud. Haigla rajamist nõustab Soome ekspert Jari Kukkonen.
Tallinna tahab Lasnamäele rajada Tartu Ülikooli Kliinikumiga võrreldava haigla, kuhu koondatakse statsionaarravi. Abilinnapea Merike Martinson ütles septembris, et selleks võib kuluda 10 aastat. Enne uue hoone valmimist ei kavatse pealinn liita Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglat.