Tänastel noortel on pea võimatu isegi sama menüüd ja kaloraaži järgides olla nii sale kui nende vanemad 20. eluaastates.
Ebaõiglane põhjus, miks saledaid inimesi üha vähemaks jääb
1970. aastatel võisid noored täiskasvanud süüa rohkem ja treenida vähem kui sama vanad praegu, selgub ajakirjas Obesity Research & Clinical Practice avaldatud uuringus. Paratamatult võtavad tänapäeval inimesed kiiremini kaalus juurde, kui mitukümmend aastat tagasi.
Uuring jälgis 36 400 ameeriklase toitumisharjumusi aastatel 1971 kuni 2008 ning arvestas 14 419 inimese füüsilist aktiivsust vahemikus 1988 kuni 2006 ning selgus, et sarnase menüü ja aktiivsuse juures kaaluvad inimesed tänapäeval ikkagi umbes 10 protsenti rohkem.
Tulemused tõestavad, et kaalujälgimine on täna palju keerulisem kui pelgalt kalorite lugemine. Yorki ülikooli andmetel mängivad meie menüüs suurt rolli säilitusained, kunstlikud magusained, antibiootikumid ja pestitsiidid, millega toiduks mõeldud taimi ja loomi töödeldakse. Suurenenud on ka lihatoodete tarbimine.
Peale toidu koostise muutumise teeme ka elustiiliga endale karuteene: päevast rütmi ei reguleeri enam päikesevalgus, vaid kehale annab segaseid signaale hilisööni helendavate kuvarite taga viibimine, mis ei lase õigel ajal uinuda.
Ka stress on rohkem levinud kui varem, mis põhjustab öiseid söömishooge ja antidepressantide kasutamist. Kõik eelmainitud tegurid viivad seedehäireteni, misjärel keha talletab rohkem kui tarvis ega ole võimeline kõike lõpuni töötlema.