Miks valgus peavalu hullemaks teeb?

Peavalu

FOTO: SCANPIX

Migreeni käes kannatavad inimesed tõmbuvad peavalu alates tihti pimedasse ruumi. Seni oli mõistatuseks, miks väikseimgi valguskiir peavalu hullemaks teeb, nüüd on Ameerika teadlastel valmis selgitus, mis võib viia ka uue migreeniravini.

Kui Heather Bird migreenihoo ajal välja läheb ja päike paistma juhtub, tunneb ta kohe teravat valu ning seda vaatamata asjaolule, et see 22-aastane naine on peaaegu pime ega näe, kas väljas on valge või hämar, vahendas meditsiiniuudiste portaal Mu.ee.

Enamik migreenihaigetest kogeb peavalu ägenemist valguse käes ja seda seisundit nimetatakse fotofoobiaks. Nii peavad paljud ööpäev läbi ka päikseprille kandma, sest neid häirib isegi nõrk valgus.

Valgusest tingitud peavalu ägenemise müsteeriumi on nüüdseks lahendanud USA teadlaste rühm eesotsas professor Rami Bursteiniga.

Valgus vaevab ka pimedaid

Alustades jahti selgitusele, miks valgus migreenivalusid hullemaks teeb, oli Burstein oma meeskonnaga ühest asjast teadlik. Nad olid kursis, et nii nägijad kui ka peaaegu pimedad inimesed kogevad ereda valguse kätte sattudes migreenihoo tugevnemist. See viitas asjaolule, et seos valguse ja valu vahel ei peitu nendes silma võrkkesta rakkudes, mis seostuvad otseselt nägemisvõimega.

Oma hüpoteesi kinnitamiseks ja ka silma võrkkesta nende rakkude määramiseks, mis ei saa olla valguse ja valu vaheliseks seoseks, oli teadlastel vaja kasutada katsetes migreenihaigeid, kes olid täiesti või peaaegu pimedad.

Teadlased otsisid katse jaoks üles kakskümmend patsienti, kelle hulgas oli ka Heather Bird. Patsientidest kuus olid täieliku nägemiskaotusega ega olnud üldse võimelised valgust nägema. Ülejäänud 14 olid peaaegu täieliku nägemiskaotusega, kuid suutsid tunnetada valguse intensiivsust.

Kuus täiesti pimedat katseisikut ei tunnetanud valgusega mõjutamisel oma peavalu suurenemist üldse. Ülejäänud 14 saatusekaaslast tundsid seda. Nad kirjeldasid, kuidas nende valu suurenes, kui neid valgusega mõjutati. Eriti tuntav oli see sinise ja rohelise valguse lainepikkusega.

Avastus kinnitas Bursteini ja tema kolleegide arvamust, et nad peavad keskenduma silma võrkkesta nendele rakkudele, mis osalise nägemiskaotusega inimestel siiani veel toimisid. Nii selgus, et tegemist on fotopigmendi rakkude grupiga, mida nimetatakse melanopsiini sisaldavaks retinaalseks ganglionirakuks.

Lõpliku selguse tõid rotid

Need on nimelt ainukesed valgusretseptorrakud, mis toimivad ka peaaegu pimedatel inimestel. Uurimaks, kas melanopsiinrakud on tõesti valu ja valguse vaheliseks lüliks, tegid teadlased edasi katseid rottidega.

Loomadele tekitati meditsiiniliselt migreeniseisund ja seejärel mõjutati neid valgusega. Teadlased pritsisid rottide silmadesse värvainet ja said niimoodi jälgida närvisignaalide teekonda. Värvaine levis melanopsiini sisaldavate rakkude närvilõpmete kaudu aju keskele talamusesse, kus valu tunnetamine aktiveeritakse.

Kui teadlased paigaldasid väikesed elektroodid talamuse närvirakkudesse, avastasid nad, et valgus vallandas mõne sekundiga elektriliste signaalide jada.

Nimetatud elektrilised signaalid põhjustavadki migreenipatsientidel valu tugevnemise. Mõnel juhul tugevnes valu lausa 500 millisekundiga, teistel juhtudel võttis see kuni 5 minutit aega. Ka siis, kui valgus kõrvaldati, olid närvirakud jätkuvalt aktiivsed. See selgitab patsientide kirjeldusi valu tugevnemisest väheste sekundite jooksul pärast valguse silmadesse sattumist ja nõrgenemist alles siis, kui inimene on 20 kuni 30 minutit pimeduses viibinud.

Mõistatuslikuks seoseks peavalu tugevnemise ja valguse vahel on niisiis valgustundlikud melanopsiini sisaldavad rakud, mis toimivad ka peaaegu pimedatel inimestel. Avastus on fotofoobia probleemi lahendamisel kindlasti suur samm edasi. Rami Bursteini sõnul on teadlased nüüd välja töötamas ainet, mis suudaks blokeerida melanopsiiniga rakkude ja talamuse närvirakkude vahelise tee.  Sellega loodetakse anda migreenihaigetele võimalus valu tugevnemist kartmata valguse käes viibida.

Migreen

Maailma rahvastikust kannatab migreeni all koguni 10–15 protsenti. Selle täpne põhjus on teadmata. Teatakse vaid, et peaaju pinnal olevad veresooned migreenihoo ajal laienevad. Migreen põhjustab suure tõenäosusega ka valu. Üks hoog kestab alates neljast  tunnist kuni kolme ööpäevani ja algab tihti tuikava valuga ühel pool pead. Sellega kaasneb iiveldus, võimalik on ka oksendamine.