Suus olevad haavandid viitavad tõsisele tõvele

Suitsetamine soodustab pea- ja kaelapiirkonna kasvajasse haigustumist.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Täna algava vähinädala eesmärk on teadvustada Eesti inimestele, millised vähkkasvajad pea-ja kaelapiirkonnas esinevad, mida inimene ise saab nende vältimiseks teha ning millisel juhul tuleks oma perearsti poole pöörduda või oma lähedasi sinna suunata.

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate gruppi kuuluvad huule, suukoopa, ninaõõne, nina- kõrvalkoobaste, ninaneelu, suuneelu, alaneelu, kõri ja süljenäärmete kasvajad, teatas vähiliit.

Kasvajate varajased sümptomid on vähemärgatavad: limaskestadel võib esineda mitteparanevaid haavandeid või koevohandeid. Haigel võib tekkida häälemuutus, neelamis- või hingamishäired, valud söömisel. Kasvaja leviku korral tekivad suurenenud lümfisõlmed kaelale.

Kõikidest pahaloomulistest kasvajatest Eestis moodustavad pea- ja kaelakasvajad meestel  seitse protsenti, naistel kolm protsenti. Igal aastal registreeritakse u 300 selle haiguse esmasjuhtu. 2012 registreeriti Eestis 59 kõrivähi ja 149 suuõõne ja neeluvähijuhtu. Enim esmasjuhte on vanuses 60–69.

Valdavalt on tegemist pea- ja kaela lamerakkvähiga, mis on maailmas esinemissageduselt kuues pahaloomuline kasvaja.

Riskifaktoritest on kõige olulisemad suitsetamine ja alkoholi tarbimine, eriti nende koostoime.   Alates 1980ndate lõpust täheldati Ameerika Ühendriikides kõri-, alaneelu-, ja suukoopavähi haigestumuse langust, samal ajal kasvas haigestumus suuneeluvähki, mille põhjuseks osutus inimese papilloomiviirus-HPV. Epidemioloogilised uuringud näitavad arenenud riikides HPVga seotud suuneeluvähi esinemissageduse tõusu. HPV põhjustatud suuneelu vähk avaldub ca 10 aastat noorematel haigetel, enamjaolt on haigus juba avastamisel levinud kaela lümfisõlmedesse, ent ravivastus ja haiguse prognoos on neil haigetel paremad  kui teistel sama staadiumiga suuneeluvähi haigetel.

Pea- ja kaela piirkonna vähi raviks rakendatakse eelkõige kirurgilist ja kiiritusravi, vajadusel ka keemiaravi või eeltoodud raviviiside kombinatsioone. Ravi on keeruline ja mitmeid spetsialiste  kaasav ning seetõttu teostatakse seda vaid vastavates kompetentsikeskustes. Sageli vajavad patsiendid ravijärgset taastus- ja toetusravi.

Eestis ja teistes Euroopa riikides on probleemiks haigete hiline pöördumine arsti vastuvõtule. Varases staadiumis avastatud vähkkasvajate ravitulemus on üldjuhul edukas- patsientide viie aasta elulemus küünib 80-90 protsendini. Levinud kasvajate puhul on elulemus vaid 40 protsenti. Seega on väga oluline inimestel endil pöörata tähelepanu varajastele haiguse tunnustele ning kindlasti riskitegurite vähendamisele.

Vähinädala teiseks oluliseks teemaks pea- ja kaelapiirkonna kasvajate kõrval on vähi ja vähieelsete seisundite varase avastamise ja õigeaegse raviga seonduvad küsimused.