Tervishoiutöötajad enam ummisjalu välismaale ei torma

Terviseprobleemiga tuleks esmalt pöörduda perearsti juurde.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Terviseameti statistika näitab, et tõenäoliselt jäävad Eesti tervishoiutöötajate migratsiooninumbrid tänavu väiksemaks kui varasematel aastatel.

Kui mullu esitas terviseametile avalduse koolituse ja töökogemuse vastavust EL-i nõuetele kinnitava tõendi järele 190 tervishoiutöötajat, siis tänavu on kolmanda kvartali seisuga tõendi võtnud 129 tervishoiutöötajat, kellest 62 on arstid, vahendab meditsiiniuudiste portaal Med24.

Tervishoiutöötajate välismaale tööle minek üleüldiselt näitab langustendentsi. 2013. aastal oli väljastatud tõendite arv 303 ja 2012. aastal 389. Kokku on alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal võtnud tõendi 3265 tervishoiutöötajat.

Küll lisab terviseamet, et väljastatud tõendite hulk ja tegelikult teise riiki tööle siirdunud tervishoiutöötajate arv ei ole võrdne. Reaalselt läheb teise riiki tööle umbes 55-60 protsenti tõendi võtnud tervishoiutöötajatest.

Lisaks sisaldavad need arvud ka korduvalt väljastatud tõendeid, välja arvatud samal aastal korduvaid. Näiteks arst võtab tõendi üldarstina. Residentuuri lõpetades vajab sama arst tõendit eriarstina, et saada välisriigis eriarsti tunnustuse. Samuti vajatakse korduvat tõendit, kui liigutakse hiljem ühest välisriigist teise.

Aastate jooksul on mitmed tervishoiutöötajad võtnud neli-viis tõendit, aga töökoht on sellele vaatamata Eestis. Mõningatel erialadel osutatakse nn e-teenust – näiteks radioloogia. Samuti võib tervishoiutöötaja samaaegselt teises riigis töötades jätkata töötamist ka Eestis – ennekõike on see Soome siirdunud tervishoiutöötajate puhul nii.

Populaarne

Tagasi üles