Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Video: lugu elust enesest - sünnitusjärgne depressioon (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: PM Tervis
Copy
Noor ema. Pilt on illustratiivne.
Noor ema. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Sünnitusjärgne depressioon puudutab uuringute kohaselt vähemalt kümmet protsenti vastsetest emadest ning viit protsenti isadest lapse esimese eluaasta vältel.

Sünnitusjärgne nn baby blues on väga tavaline nähtus, meeleolude vaheldumine, nutmine, kurb tunne või ärrituvus ja unehäired on tuttavad suuremale osale äsja emaks saanutest.

Depressiooni sümptomid on tugevamad, süvenevad ning kestavad kauem kui mõni nädal, viies selleni, et keeruline on oma pisikese eest vajalikul määral hoolt kanda. Sünnitusjärgne depressioon võib mõjutada ka kiindumussuhte kujunemist ning selle kaudu ka beebi heaolu, seetõttu tuleb sellele seisundile erilist tähelepanu pöörata.

Märkideks, mille ilmnemisel võiks pöörduda spetsialisti poole on:

Energia ja huvipuudus

Süütunne

Väärtusetuse tunne

Enda hooletusse jätmine

Võimetus elust rõõmu tunda

Huvipuudus oma beebi vastu

Negatiivsed tunded beebi vastu või hirm talle viga teha

Kõrge ärevuse tase

Raskused keskendumisel

Ärrituvus

Unetus või oluliselt suurenenud unevajadus

Isutus

Mida kohe enda enesetunde leevendamiseks ette võtta:

Oluline on seada sisse elemantaarsed tervislikud harjumused: regulaarne söömine, liikumine, uni ning aeg lõõgastumiseks. Suhetele ning toetavale abivõrgustikule tuleb erilist rõhku panna – oluline on lubada oma lähedastel endale toeks olla või värskendada unarusse jäänud suhteid. 

Loe lähemalt, kuidas depressiooniga toime tulla Peaasi.ee portaalist

Tagasi üles