Kuus tõsist märki, et sind kasvatas nartsissist

Ebaõiglase vanemaga kasvanud lapsel on raskusi enda tunnete mõistmisega

FOTO: Joosep Martinson / Õhtuleht

Paljud inimesed mõistavad iseennast paremini, kui on mõned lapsepõlvemured enda jaoks selgeks mõelnud.

Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et nartsissistist ema või isa on suurepärane eeskuju, kes tuleb kõigega hästi toime ja oskab inimestega läbi saada, kirjutab Huffington Post.

Koduseinte vahel väline sära enamasti hajub. Olles üles kasvanu perfektsust ihaleva vanema käe all, tulevad järgnevad mõttemustrid tuttavad ette.

Oled alandlik ja tagasihoidlik

Eneseimetlejast vanem tõstab enda vajadused esiplaanile ega mõtle just tihti, kuidas teised pereliikmed end tunda võiksid. Seetõttu teevad nende lapsed täiskasvanuks saades kõik, et nendest sama ei mõeldaks ning jätavad oma vajadused ka edaspidi tagaplaanile, sest iseenda rõhutamine meenutab neile nende vanemaid. Tulemusena ei ela inimene harmoonias ega saa iseendaga kontakti.

Seega võiks nartsissismi tagamaade kohta veidi uurida ning enda käitumist analüüsida. Abi võib olla ka psühholoogist või terapeudist, kes aitab liialt alandlikel inimestel end taas kuulama õppida.

Kardad, et oledki nartsissist

Mitte kõik ei hakka endale vastu töötama – mõned inimesed näevad ainsa väljapääsuna käituda ka ise egoistlikult. Piinlike või ebameeldivate olukordade vältimiseks tundub ennast igas olukorras kehtestav taktika ainuõige, kuid see pole lahendus. Valdavalt tabab selline muster väga tugeva tahtejõuga ekstravertidest inimesi.

Kui enda haavatavuse tunnistamine väga raske tundub, tuleks kindlasti pöörduda professionaali poole, eriti kui endal on juba lapsed. Kui inimene ei suuda endale teatud hetkedel tunnistada, et on kurb, löödud või hirmul, pöördub see vihaks teiste pereliikmete vastu.

Võistled kogu aeg kellegagi

Kui peres oli ka õdesid-vendi, võis narstsissist käituda nendega valikuliselt. Näiteks valib eneseimetlejast vanem välja ühe lapse, kellele peegeldab kõiki iseenda «häid omadusi» ja paneb teised end seetõttu halvasti tundma. Võib tekkida olukord, kus lapsed tunnevad, et peavad vanema heakskiidu või tähelepanu nimel võistlema ning see kandub edasi täiskasvanuikka.

Esiteks võiksid oma õe või vennaga sellest rääkida, kui nii tundub. Õpi märkama ka seda, kui sead enda ümber olevaid inimesi pidevalt paremusjärjestusse ning proovi seda vältida.

Tundsid end rohkem tugiisiku kui lapsena

On tavaline, et nõrkushetkedel nõuavad nartsissistist vanemad oma lastelt lõputut tähelepanu, seades end ohvri rolli. Sellised vanemad üritavad teise inimese käitumist kontrollida ähvarduste teel, lubades endale koguni viga teha, kui enda tahtmist ei saavutata. Draamat korraldades võetakse lastelt täisväärtuslik lapsepõlv ning nad peavad õppima tegelema olukordadega, milleks nad küpsed ei ole.

Seda teadvustades võiks üles otsida enda sisemise lapse ja mõelda, kas mõned soovid või vajadused jäid lapsepõlves vastuseta. Sellele võib kaasa aidata vanade fotode vaatamine ja olukordade meenutamine.

Mõõdad enda väärtust saavutuste põhjal

Kui vanem on lapsele tähelepnu pääranud vaid saavutuste ja tulemuste põhjal, on loomulik, et selline muster süveneb. Inimesel tekib tunne, et ta ongi midagi väärt vaid siis, kui suudab pidevalt hästi esineda ja edukas olla. Enamasti viib see ületöötamise ja haigusteni, mida märgatakse liiga hilja, sest see on ainus viis, läbi mille inimene on õppinud ennast defineerima.

Teadvusta endale, et saavutuste ja inimeste vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. Proovi ka oma vanemat mõista, sest ilmselt kannatas temagi mingit sorti rõhumise all.

Sa ei mõista oma tundeid, vajadusi ega eesmärke

Kuna vanem on sinu vajadusi alla surunud, võib ka hilisemas tööelus tekkida probleeme iseenda mõistmisega ja eesmärkide seadmisega. Tihti põhjustab lapsevanemates narstsissistlikku hoiakut see, kui neil endil on jäänud ihaldatud eesmärgid saavutamata ning nad püüavad seda varjata. Seetõttu teevad lapsed paljud otsused vanemate survel ega saa hilisemas elus aru, kuhu ja miks nad on jõudnud.

Kui suhe vanemaga on endiselt mürgine, tuleks seda vältida. Psühholoogilist mõjutamist või ahistamist ei peaks keegi taluma ning kui vanem pole aastate jooksul suutnud end muuta, ei aita temaga suhtluse jätkamine haavadel paraneda.

Populaarne

Tagasi üles