/nginx/o/2010/11/03/459605t1h8059.jpg)
Läinud aasta lõpus tehtud hammaste tervise uuringust selgus, et hambaniidi kasutamine pole Eestis veel väga levinud – pea kolmandik eestimaalastest ei kasuta hambaniiti üldse.
Uuring: hambaniidi kasutamine pole Eestis levinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igapäevaselt kasutas hambaniiti vaid 12 protsenti vastanuist, aeg-ajalt tegi seda 35 protsenti. Veerand vastanuist tunnistas, et kasutab hambaniiti vaid hammaste vahele kinnijäänud toidu eemaldamiseks.
«Tõeliselt murelikuks teeb hambaniidi kasutajate endiselt väike hulk. Hambaniit on väga oluline abivahend puhastamaks hambaid sealt, kuhu hambahari ligi ei pääse – hamba pinnalt igemepapilli ja igemeserva all ja kahe hamba vahelt hammaste kokkupuute pinnalt. Tihti kasutatakse hambaniiti vaid hammaste vahele kinnijäänud toidu eemaldamiseks – see aga ei ole piisav,» selgitas Kliinik 32 hambaarst Piret Kolk.
Hambaniidi kasutajatena on naised usinamad, mehed piirduvad tihti hamba vahele kinnijäänud toidu eemaldamisega. Meeste seas oli ka pea kaks korda rohkem neid, kes hambaniiti üldse ei kasuta.
«Patsientidel, kes ei kasuta hambaniiti, võib põhjuseks olla see, et nad ei oska ega tea hambaniiti kasutada, kuna tal puuduvad vastavad teadmised, kuidas seda õigesti teha ning miks see vajalik on. Tuleks julgelt oma hambaarsti käest küsida ja paluda tal peegli ees ette näidata õige hambaniidiga hammaste puhastamise tehnika,» lisas Kolk.
Vanuseliselt paistavad hambaniidi kasutamises silma eelkõige 26-40-aastased, kelle seas on see märksa rohkem levinud kui teistes eagruppides. Kui 26-40 aastaste seas kasutab hambaniiti igapäevaselt umbes 17 protsenti inimestest, siis kuni 15-aastaste seas teeb seda vaid umbes 7 protsenti. Tolles vanusegrupis on eriliselt levinud hambaniidi kasutamine toidu kättesaamiseks eesmärgil – 35 protsenti vastanuist ütles, et kasutab hambaniiti vaid juhul, kui midagi on hamba vahele jäänud.
«Kuna mujal arenenud maades soovitatakse hambaniiti kasutama hakata siis, kui lapse käeline osavus on selleks piisavalt arenenud ehk siis kusagil 13. eluaastal, siis oleks väga oluline, et kas hambaarst või hambaravi assistent näitaks lapsele peegli ees täpselt ette, kuidas õigesti hambaniiti kasutada. Ka internetist leiab hulgaliselt sellealaseid videoõppefilme,» rääkis Kliinik 32 hambaarst.
Inimeste hammaste ja suuõõne tervise alaseid teadmisi ja käitumisharjumusi käsitlenud uuringu viisid Eesti elanikkonna hulgas läbi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna stomatoloogia kliinik ja hambaravikeskus Kliinik 32 2009. aasta oktoobrist detsembrini. Küsitluses osales 1543 inimest üle Eesti.